Eesti möödunud aastate keskmine raiemaht on jäänud vahemikku 7,2–7,7 miljonit kuupmeetrit. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 hindab Eesti metsanduse jätkusuutlikuks raiemahuks aga ligikaudu kaks korda rohkem, 12–15 miljonit kuupmeetrit aastas. Narva elektrijaamad kasutavad hakkpuitu vaid Balti elektrijaama koostootmisplokis, kus kasutame u 0,24 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. (Tulevikus 860 000 kuupmeetrit – toim). Seega vastavad meie mahud ainult umbes kolmele protsendile reaalsest Eesti aastasest raiemahust On ilmne, et kolmeprotsendise turuosaga ettevõte ei saa olla puiduturul hinnakujundaja.

Miks üldse kerkib küttepuidu hind? Hinda kergitas kõige rohkem välisnõudluse kasv, mida kohalikul turul tegutsevad ettevõtted peavad paratamatult arvestama. Eesti puiduturg moodustab vaid üks-kaks protsenti Läänemere-äärsest ühisest puiduturust, kus kujunebki tegelik puidu hind. Möödunud aastal läks ekspordiks umbes 2,2 miljonit kuupmeetrit puitu ehk üheksa korda enam, kui kasutame Balti elektrijaama koostootmisplokis. Puidu hinda kergitasid ka 2010. ja 2011. aasta pikad ja külmad talved, samuti on majanduskriisi ajal madalseisu saavutanud toorainete hinnad viimastel kuudel kõikjal kasvanud.

On tõsi, et teised koostootmisjaamad kasutavad puiduenergiat rohkem soojuse tootmiseks, mistõttu on nende üldkasutegur suurem. Kuid Balti elektrijaama koostootmisplokk suudab puidu tihumeetrist toota rohkem elektrit kui ükski teine biokütuse kasutaja Eestis ja seda tänu parimale elektritootmise tehnoloogiale.

Väited, nagu põletataks Narvas üliväärtuslikku tooret, ei vasta tõele. Kogu elektrijaamas kasutatav puitkütus on saekaatrites kasutamiseks kõlbmatu. Enamik Narvas kasutatavast puidust pärineb hooldus- ja harvendusraietest. Koos hakkpuiduga kasutame raiejäätmeid ja saepuru. Puidu tarnijatel ei ole mingisugust motivatsiooni tarnida puitu, mille eest nad saaksid märgatavalt kõrgemat hinda saekaatritelt.

Kogu Eesti seisukohast on oluline rõhutada, et biomassi kasutamine vähendab meie rahvusliku rikkuse põlevkivi tarbimismahtu elektritootmiseks, atmosfääri paisatava CO2 ja tekkiva tuha koguseid ning muudab seeläbi energiatootmist keskkonnasõbralikumaks. Puitkütuse kasutamine aitab korrastada Eesti metsi, see aga loob uusi töökohti ja elavdab maapiirkondade majandustegevust.  

Puidu ja fossiilsete kütuste koospõletamine on Euroopas standardlahendus. Enamik Euroopas kivisütt kasutavaid elektrijaamu põletab koos söega biomassi. Näiteks võib tuua ühe Euroopa suurema söejaama, Inglismaal asuva Draxi. Selle 4000-megavatise võimsusega elektrijaama eesmärk on viia biokütuste koospõletamise osakaal 12,5%-ni jaama koguvõimsusest, seega pärineks biokütustest 500 megavatti. Jaam on kavandatud tarbima 1,4 miljonit tonni biomassi aastas.

Biomassi kasutamine olemasolevates seadmetes  taastuvelektri saamiseks on ühiskonnale odavam kui tuulikute rajamine. Kummastav on siinkohal lugeda arvamusi, et Eesti ühe Euroopa metsarikkama riigina peaks valima mõne teise tee.

Biokütusest saab aina enam globaalselt kaubeldav kütus. Mitmed Euroopas asuvad elektrijaamad kasutavad Venemaalt, Lõuna- ja  Põhja-Ameerikast pärinevaid biokütuseid. Hiljuti teavitas Saksa energiakontsern RWE avalikkust maailma suurima puitpelletitehase avamisest USA-s, mille toodang eksporditakse täies mahus kontserni Euroopas asuvatesse kivisöeelektrijaamadesse. Ka meie ei peaks biokütuse saadavuse hindamisel lähtuma ainult Eesti puiduressursist. Kui vaadata maailma biokütuse ressursikaarti, siis nähakse seal Eestit kui ühte arvestatavat ressursi allikat.

Kasulikum lasta mädaneda

Kõige kummalisemalt kõlavad aga meie konkurentide väidetes viited, nagu kummitaks Eestit biokütuse puudus. Eesti praegused raiemahud ei ületa kaugeltki looduslikku juurdekasvu. Seda kinnitab ka Eesti viimaste aastate raiemahtude statistika, mille kohaselt raiutakse metsa tunduvalt vähem, kui on metsanduse jätkusuutlikuks arenguks vajalik. Puidu madalate hindade ja riigi maksupoliitika liigse ranguse tõttu on sageli kasulikum lasta puidul metsas ära mädaneda kui seda töödelda. Seega ei leia praegu meie taastuv ressurss piisavalt väärtustamist ning siin on mõtlemis- ja tegutsemisainet nii puiduturu müüjatele kui ka ostjatele.

Varem samal teemal:

Rene Tammist: „Puit Narva kateldes on hullumeelsus”, EPL 1.7

Juhtkiri: „Eesti Energia häbiplekk”, EPL 30.6