Tahes-tahtmata tekib küsimus, kus on Eesti piir. Kas Purtse jõel või Vokal, Jõhvi taga? Ent Narva poolt vaadates algab enamikule linna elanikele Euroopa Liit ja Eesti siiski just siit, Narva jõelt. Sest nende inimeste elukoht on Narva ja Narva asub Eestis, nii on maakaardil. Narvalaste mõtted kõiguvad praegu Venemaa ja Euroopa vahel, täit selgust neil erinevatel põhjustel ei ole.

Narva elanikkond on viimase 20 aastaga vähenenud üle 20 000 inimese ja pensioniealisi on narvalastest praegu ligi veerand. Need, kes kunagi Narva tööle saabusid, on jäänud pensionile ja ülejärgmine põlvkond seab samme mujale. Paar põlve ongi juurte jaoks lühike aeg. Sel sügisel korraldatud noorteküsitlus kinnitab, et pooled noored läheksid õppima Eestist väljapoole ja tagasi tulijaid oleks vähe.

Teame, et reaalsus on teistsugune — kõik lubajad ju ei lähe, ent see ei lohuta. Fakt on see, et Narva tänavatel on hommikul vähe tööle ruttavaid inimesi, eriti tööjõus mehi. Tallinnast tulijad ütlevad, et vähe on rõõmsate nägudega inimesi, väga vähe.

Tõsiseks näoilmeks on narvalastel kuhjaga põhjust: hästi tasuvat tööd, üldse tööd eriti ei ole. Ja sellist tööd, milleks on väljaõpe, ilmselt ka ei tule.

Tööharjumus kaob kiiresti ja pettumus Eesti elus kasvab samavõrra kiiresti. Samal ajal otsivad Narva ettevõtted töökäsi ja räägivad sosinal või kõva häälega: Narvast ei leia tööjõudu, inimestel puudub töötegemistahtmine. Seetõttu on Narvas Tallinna-väärilised üürihinnad, sest sissesõitnud ehitajad vajavad ju öömaja.

Narva väljakutsetest rääkides ei saa mööda eesti keelest (jätame kodakondsuse seekord kõrvale). Eesti keelt oskamata ei ole Eestis tõesti midagi teha, seda kinnitab meie viimane inimarengu aruanne. Eesti keelt oskamata ei leia mõistlikku tööd, vähemalt mitte väljaspool Narvat ja ega Narvaski enam, vähemalt mitte naisterahvad. Samal ajal seistakse Narvas tõhusalt vastu eestikeelse õppe levikule koolides.

Kui samal ajal tegeletaks aktiivselt vene kultuuri õppega, võiks aru saada. Ent praegu on tegemist paigalseisuga, vanast kinnihoidmisega. See on kohaliku õpetajaskonna, mitte õpilaste kasuks. Muide, need noored, kes Inglismaale õppima lähevad, räägivad vabalt ka eesti keelt. Need, kes Narva jäävad, ei räägi kahjuks pahatihti soravalt ei eesti ega inglise keelt. Siin on õpetajate ja vanemate vastutus väga suur.

On mitu juttu, mis Narva puhul tõsiselt ohkama panevad, sest need ei vii kuhugi. Räägitakse, et Narval olevat tohutu arengupotentsiaal. Aga kus on siis areng? Samaväärsed on need jutud, et riik peab kõik Narva mured lahendama või et kogu linnavõim on korrumpeerunud. Riigi poole näitavad näpuga kohalikud võimud ja nende järel kohalikud inimesed. Kohalikule võimule näitab näpuga kahjuks nii linnarahvas kui ka riigimehed ja -naised. On aga selge, et Tallinnas ei tegele keegi ju nimelt Narva kiusamisega ja Narvasse on jõudnud Euroopa rahalaevu. Iseküsimus, kas ja kuidas seda raha kasutatakse või kasutada lastakse.

Ajakirjanduse järgi jääb varsti mulje, et kõik Narva linnaametnikud pannakse peagi vangi ja kohalikud poliitikud ongi juba eeluurimise all. Tõsi, olukord on kahetsusväärne, ent päris kindlasti on linnavõimu juures ka inimesi, kellele linna areng on ülioluline. Riigi ja kohaliku võimu vastandumine on kestnud viimased kakskümmend aastat ja toob linnale korvamatut kahju.

Ilmsesti tuleb siis ettevõtjatel ja aktiivsetel linnakodanikel kokku hoida ning ajada mõistlikku Narva-asja, lootes, et linnavõim ei sega ja riik toetab. Või siis vastupidi.

Oktoobrikuu alul toimus Narvas linna arengufoorum, kokku kutsuti eksperte ja arutati, kuidas edasi. Muretseti kõige selle üle, mis on ülalpool kirjas: kõige enam noorte lahkumise, ettevõtliku vaimu ning inimeste initsiatiivi puudumise ja töökohtade vähesuse üle. Ühte suurt ja Narvat päästvat ideed ei sündinud, mitu väiksemat siiski. Need võib jagada ettevõtmisteks, mida saab teha igaüks meist, ja nendeks, kus on vaja suuremat eestvedamist. Olgu mõned siin kirja pandud.

Noored — võimalikud lahkujad — tuleb linna ellu kaasata. Just neilt tuleb küsida, milline on nende unistuste Narva, ja väljapakutud ideid tuleb aidata ellu viia, näiteks mõne suurettevõtte noorteideede stipendiumirahaga. Näiteks teevad Narva kolledži üliõpilased ka sel talvel vabaõhuliuvälja. Narva ühiselamulastel on siis, kuhu minna, kus on valge ja rõõmus. Üks liuväli peab ju ometi olema igas linnas.

Loode-Venemaa arengu eestvedajad räägivad kõva ja selge häälega, et kui piiriületus oleks lihtsam, puhkaksid nad Eestis. Järelikult vaataksid nad ka meie Narvat. Iga aastaga näeb vanalinnas aina rohkem segaduses turiste, kes tahaksid teada, kuhu nad on sattunud ja mis imelikku hoonet ehitatakse raekoja kõrvale. Paar korda päevas peaks ju olema päris jõukohane korraldada linnaekskursioone, mida teeks 17. sajandi ehk Narva hiilgeaja riietuses noor. Tuleb hoida pöialt ja kaasa lüüa, et lähiajal saaks korda osa bastione ning jõeäär ja Narva Raekoja plats ärkaks taas elule. Siis juba oleks, mida Narva vaatama tulla, nii kaugemalt kui ka lähemalt.

Ühte oma ressurssi peame kindlalt ära kasutama: see on Venemaa ja vene keele tundmine ning Narva asukoht. Meie põhjanaabrid soomlased loovad suure eduga Euroopat ja Venemaad ühendavat ärinõuandlat. Vene keele kui võõrkeele ja vene ärikultuuri õpetamiseks on Narval ideaalne asukoht.

Üks idee otsib veel oma kohta. Eri ringkondades arutatakse, kas sisekaitseakadeemiat ei peaks Narva tooma. Esialgu on jutt küll hirmutavalt kinnisvarakeskne: kas Vaivara valla tööstusalad või ajalooline Kreenholmi territoorium. Loodetavasti arutelud siinkohal ei lõpe, sest kõrgkooli iseloomustagu ikka eelkõige tema kvaliteet. Aga idee iseenesest on väga ilus: palju eesti mehi ja jõudu Narvas.

Ühiste jõududega tuleb teha kõik, et Narva, Eesti suuruselt kolmas linn, saaks vääramatult Eesti linnaks.

Samuti peame saama niikaugele, et Narvast Eesti poole sõites (just nii meie juures siin öeldakse ja mõeldakse) ei oleks Statoili bensiinijaama taga Härjamäel, kus novembrikuus 311 aastat tagasi sõdisid Rootsi ja Venemaa ülemvõimu pärast Karl ja Peeter, nähtamatut seina, millest on keeruline läbi minna. Ja et sellest seinast ei mindaks läbi vaid selleks, et Tallinna kaudu Eestist lahkuda.

Vastasel juhul on Narva saatus olla vene küla Euroopa piiril, kus elavad põhiliselt sõbralikud babuška’d ja ka mõned deduška’d.