Link kopeeritud!

NATO-st ei tohi saada maailma politseinik

 (5)
NATO-st  ei tohi saada maailma politseinik
----

NATO võib Põhja-Atlandist kaugel tegutseda, kuid tal ei tohiks olla ülemaailmseid ambitsioone, arvab ühenduse endine peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.

 •• Lahkusite mullu peasekretäri ametist. Millega te nüüd tegelete?

Töötan professorina Leideni ülikoolis, mis on ühtlasi Madalmaade vanim ülikool. Nõustan erasektorit, tegutsen heategevuse vallas, nii et ma olen küllaltki hõivatud.

•• Toona oli teil tõsiseid südameprobleeme. Kuidas nüüd tervis on?

Tänu jumalale, igati hea. Käin rattaga sõitmas. (Scheffer räägib, et see on üks tema esimesi avalikke esinemisi pärast seda, kui ta mullu suvel peasekretäri ametist loobus.)

•• Novembris kiidetakse Lissabonis eeldatavasti heaks NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis sätestab ühiskaitse põhimõtted. Mida te sellelt ootate?

Praegune, 1999. aastal heaks kiidetud strateegiline kontseptsioon pole suutnud sobituda sellega, mis on tollest ajast saadik juhtunud. Esile on kerkinud uued ohud, mõelgem kas või küberjulgeolekule. Eesti kindlasti mõistab seda. Mõelgem püsivale energiaga varustamisele, mõelgem tuumarelvade leviku tõkestamisele. Terrorism oli olemas ka 1999. aastal, kuid see on jõudnud täiesti uuele rahvusvahelisele tasemele. Muidugi kinnitame me ka NATO põhiülesannet – tema liikmesmaade territoriaalse terviklikkuse kaitset. Minu arvates ei peaks rohkem arutama asutamislepingu viiendat artiklit, sest see ei suurenda selle usaldusväärsust – igaüks teab, et see on olemas. Keskkond meie ümber on muutunud. Kes oleks võinud kunagi arvata, et NATO sõdurid tegutsevad Afganistanis?

•• Mõni analüütik on osutanud, et Põhja-Atlandi piirkonnaga piirdumine, tegutsemine põhja pool Vähi pöörijoont on NATO puhul iganenud, et me peaksime liikuma ülemaailmse NATO poole. Mida te sellest arvate?  

Ma ei ole sellega nõus. NATO ei peaks olema maailma politseinik. Ta on Põhja-Atlandi organisatsioon. Kuid NATO peab olema selliseks olukorraks valmis ja kui näiteks ÜRO palub NATO-l tegutseda, siis ta ka tegutseb ja seda geograafiliste piirideta. Juba prae­gu võitleb ju NATO Somaalias ja Jeemenis piraatidega. Ka Euroo­pa Liit tegutseb ju Darfuris. Kuid see ei tähenda allianssi, millel oleksid ülemaailmsed ambitsioonid. Põhifunktsioon ei muutu.

•• Kas terrorismivastane sõda on mõjunud muslimeile rohkem rahustavalt või pigem ärritavalt?

Põhiline element on siin Afganistan. Ma ei arva, et oleks võimalik tõsiselt väita, et see, mida NATO teeb, õhutaks kuidagi pingeid. Terrorismi ja selle taga oleva kurjusega tuleb võidelda ja kui see lähtub Afganistanist, siis vältida selle levimist. Ilma mingi kahtluseta on NATO kohalolu terroriste aktiveerinud, aga see ei tähenda, et me ütleksime: olgu, lähme minema ja jätame Afganistani Talibanile ja al-Qaidale.   

•• Praegu räägitakse palju ajateenistuse tulevikust, Saksamaal käivad arutelud selle lõpetamise üle. Kas me näeme ajateenistuse viimaseid päevi?

Saksamaa ei kavatse ajateenistusest loobuda, vaid selle peatada. Meie Hollandis tegime seda juba 30 aastat tagasi. Praeguses olukorras kuulub minu toetus kutselisele kaitseväele ja mitte ajateenistusele. Mulle meeldib see sõna – peatama. Ka Holland ainult peatas selle. Millal iganes peaks sul jälle ajateenistust tarvis olema, siis ei pea sa läbi käima uue seaduse kehtestamise emotsionaalset protsessi, et seda uuesti kehtestada. Kuid minu isiklik veendumus – nähes, mida sõjavägi tänapäeva maailmas tegema peab –, on, et ma oleksin kutselise kaitseväe poolt.

•• Mõnes riigis siiski säilitatakse kohustuslik ajateenistus.   

Iga riik peab seda ise otsustama ja NATO vaatepunktist pole ühendusel mingit erihuvi, kas riigil on ajateenistusel põhinev armee või kutseline armee.

•• Olite peasekretär Gruusia-Vene sõja ajal. Kuidas te hindate Põhja-Kaukaasia praegust olukorda ja mis lahendust näete?

Ma kahtlen, kas venelased tunnevad end selles olukorras väga mugavalt. Tõsised riigid pole nende Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamist järginud. Neile tuletatakse võõra territooriumi vallutamist pidevalt meelde. Kuid see pole niivõrd NATO lahendada. Seda lahendaks venelaste veenmine, kuid ma ei arva ka, et neid suudetaks veenda tunnustust tagasi võtma. Kuid mul pole kristallkuuli, millega tulevikku ennustada.

Loe veel

•• Sel nädalal avati Eestis Ämari õhubaasi lennuliiklusala. Mida selline baas Eestile NATO silmis võiks anda?

Sellel on suur sõjaline ja ka psühholoogiline tähtsus. Tõestusena, et NATO liitlased võtavad oma kohustusi tõsiselt. 

Autor: Priit Simson

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare