Nelli Kalikova: kallid linlased, te magasite maha aja, mil narkootikumid vallutasid nii Tallinna kui ka kogu Eestimaa
Ühendab see et mitte keegi ei taha neid oma naabriteks. Pagulaste majutuspaik, supiköök, narkosõltlaste ravikeskus, koerte varjupaik, lasteaed (?), kõige vastu sõditakse, innukalt, vihaselt, valimata sõnu ja vahendeid. Jääb mulje, et kui neid segavaid asju ei oleks, oleks meie linn vaikne, puhas ja õitsev paik. Jääb mulje, et need vaenu õhutavad inimesed nagu ei elakski meie kõrval, vaid vaataks kõike ülevalt, kaunist elevandiluutornist, kust ei paista teiste inimeste mured, kust vaade on ilus ja meeliülendav, ei mingeid inetusi ega ebameeldivusi.
Inimesed, tulge maa peale tagasi! Vaadake, mis toimub teie ümber. Teie vihased nooled lendavad vales suunas. Kuna minu tööd ja tegemised viimastel aastatel on suunatud narkomaania ennetamisele ja sõltlaste ravile, siis üritan seda teemat veidi valgustada ja kutsuda inimesi mõtestatud tegevusele selles valdkonnas. Viimaseid nädalaid on ilmestanud elanike sõda organisatsioonide vastu, kes tegelevad narkoennetusega, sõltlaste abistamisega ja normaalsesse ühiskonda tagasi toomisega.
Rasked pilved on kogunenud AIDS-i Tugikeskuse pea kohale, kuid sama oht varitseb juba ka teisi samalaadseid organisatsioone. Korjatakse allkirju, vehitakse petitsioonidega, palgatakse kalleid advokaate, kaevatakse kohtutesse, sõda on täies hoos. Selle sõja eesotsa on tulnud noored vihased mehed, kes esinevad Eestimaa päästjate rollis, nautides meedia tähelepanu, lihvides oma väitlusoskust, võib-olla ka korjates tulevaste valijate hääli, et murda sisse poliitikasse uute tegijatena. Olles narkoteemaga kursis juba üle 20 aasta võin täie tõsidusega öelda, et sõda on äge, aga objekt on vale. Mitte kunagi ei ole asutus, mis tegeleb narkosõltlastega, narkomaania levitaja, soosija või toetaja.
Võib-olla need inimesed, kes meiega sõdivad, ei tea, kus on probleemide teravik või ei oska seda näha? Katsun jõukohaselt seda näidata ja võib-olla arukamad inimesed „vastasleerist“ suunavad oma energia õiges suunas.
Kallid linlased, te magasite maha aja, mil narkootikumid vallutasid nii Tallinna kui ka kogu Eestimaa. See juhtus ligi 20 aastat tagasi ja puutumata pole jäänud ükski linn. Müüt, et see on ainult Ida-Virumaa ja Kopli venelaste probleem, on jäänud püsima ainult väga kitsa silmaringiga inimeste peades. Isegi süstivate narkomaanide seas on üle kolmandiku eestlasi, rääkimata nn. „klubinarkootikumidest“ mille tarvitajad on valdavas osas eesti noored.
Hädakisa, et AIDS-i Tugikeskuse lähedus ähvardab koole, on naeruväärne, sest narkootikumid on juba ammu koolides sees ja narkootikume müüvad need õpilased, kellel on uks narkoturule juba praokil. Tehke reid narkokoertega suvalisse, ka eliitkooli ja te näete, mis toimub. Suunake oma energia sinna, et narkootikumid koolidest välja juurida.
Vaadake ringi kaubanduskeskustes, kus noored „hängivad“ ja „chillivad“ tegevusetult. Uimastid käivad käest kätte ja keegi teist sellest ei hooli ja ei takista. Suunake oma energia ja võitlusvaimu nende noorte vaba aja sisustamisele, odavate või lausa tasuta huviringide loomisele. Sellega te päästate halvimast nii mõnegi noore.
Kui oma ja vanemate õnnetuseks avastatakse noorel inimesel narkootikumi tarbimise tunnused või isegi sõltuvuse, siis alles algavad probleemid, sest ei ravi ega rehabilitatsiooni kohti noortele ei jätku ja te jääte oma teadmisega üksi ja ilma abita. Uurige, miks teismelise narkoprobleemidega jääb lapsevanem üksinda ja kas ja kuidas leiab lahenduse?
Miks „tõupuhta“ Pelgulinna Seltsi vahetus naabruses eksisteerib aastaid selline häbiplekk, nagu Sõle tänava seksimüügi koht, kus põimuvad sellised pahed nagu narkomaania ja prostitutsioon, ja seda politseimaja vahetus läheduses (!). Kas te ei tea sellest midagi? Kas see teid ei häiri? Kas te ei saa aru, et teie teismelised lapsed seda näevad ja saavad aru, mis toimub? Miks te ei võitle selle vastu?
Me kõik tahame head oma rahvale, oma linnale, oma tänavale ja perele. Ärme siis sõdi üksteisega, vaid ühendame jõud selleks, et meie noored oleks terved ja õnnelikud, et meie linn oleks ilus ja turvaline, et me saaks ühiselt vähendada seda kahju, mida toovad kaasaegsed pahed, lodevus ja riskialdid eluviisid.
