Nestor Seederile: kui turumajandus töötab suures äris, siis on see nii ka pensionide korral

 (117)

Helir-Valdor Seeder, Eiki Nestor ja Jüri Ratas
Helir-Valdor Seeder, Eiki Nestor ja Jüri RatasFoto: Tiit Blaat

Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) vastas IRLi esimees Helir-Valdori kriitikale II samba asjus. Tänases Postimehes leidis Seeder, et II samba võiks muuta vabatahtlikuks, sest see töötab halvasti, pensionireform olevat lausa suurim Eesti rahanduspoliitiline ebaõnnestumine. Nestor oli aastate eest mäletatavasti üks pensionireformi eestvedajaid.

Alustuseks niipalju, et pean Eesti erakondadest lugu ja usun, et tegu on Helir-Valdor Seedri isiklike seisukohtadega ja loodan, et need ei ole IRL-i arvamused.
Kõigepealt sellest, mida ettepanekute autor kas ei tea või pole tal olnud aega teemasse süveneda.
Uue põlvkonna hool oma vanemate vastu on üldine maailmas ja mitte ainult seetõttu pole pension suurusena loodud. Ka mittekristlikus kultuuris hoolitsevad järeltulevad põlvkonnad vanemate eest. Teevad seda aga teisel viisil. Igapäevase abi kaudu. Pensioneid pole aga nende kultuuriruumis kunagi olnud ja ilmselt ka ei tule.
Otto von Bismarcki loodud pensionitel on mõte sügavam ja suunatud eelkõige eakate inimeste väärikusele. Ehk siis sellele, et kõrges eas oleval inimesel oleks lisaks perekondlikule hoolele ka isiklik sissetulek. Et ta ei peaks sõltuma kõiges järeltulevast põlvkonnast.

Ajalooliselt loodi pensionid tõesti põlvkondade vahelise solidaarsuse alusel. See süsteem oli jätkusuutlik seni, kuni sündis palju lapsi. Kogumispensioni põhimõte ise ei ole aga tekkinud 25 aastat tagasi, vaid palju varem. Sündis see eelkõige konkurentsist tööturul parema tööjõu saamise huvides, kus lisaks palgale pakuti inimestele ka suuremat pensioni.

Samal teemal:

Näiteks meiegi imetleme Saksamaa kõrgeid pensione. Seejuures unustame, et meie mõistes esimene sammas annab vaid 1/3 pensionite kogu kuludest. Kõrge tase on aga saavutatud tööandja pensioni kaudu, kus aastate jooksul tehtud sissemaksed pensionifondi on teeninud raha ja makstakse välja pensionieas. Seega koosneb juba aastakümneid korraliku pensionikorraldusega riikides tulevane pension kahest poolest – järgmise põlvkonna poolt makstud maksudest ja enda poolt kogutud hoiuste edukusest.

Mis mind aga eriliselt kurvastas, on soovimatus mõelda kaugemale ette kui homne päev või järgmised valimised. Ja pensionite asjus tuleb pikalt ette mõelda. Vabandage, aga turumajanduse alus on inimlik tunne nimega ahnus. Seda üldse mitte halvas mõttes. Ehk siis soov teenida, teenida ja veelkord teenida. Ja sellepärast ka investeeritakse ja hoitakse raha tulevikuks.

Me ei pahanda ju Juhani või Johniga, kui ta paigutab hilisema tulu teenimise huvides raha tehase või kaubamaja ehitusse? Miks siis Seeder pahandab pensionifondiga, kui ta samal eesmärgil seda teeb? Kui turumajandus on töötav suurus äris, siis on see nii ka pensionite korral. Täna saime teada, et meil oli eelmisel kuul erinevatel põhjustel kõrge inflatsioon. Kas siis nüüd peaks kahetsema, et ah sa pagan – oleks ikka pidanud juba eelmisel kuul kogu raha ära kasutama? Suurem osa inimesi ei tee ju nii!

Turumajandus suurusena on tõesti selline, kus ei saa kogu aeg minna paremini ja kus ei ole võimalik kõike täpselt ette ennustada. Artiklis tehakse aga maatasa mitte ainult pensionireform, vaid tegelikult turumajandus üldse. Vabandan, aga minu jaoks müstiline lugu. Kuna aga kõik pole ju tõesti ette teada, siis Seedril on õigus, kui tõesti selgub, et maakera on tegelikult lame.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Telli nüüd Eesti Päevaleht ja vali kingitus juurde! Vaata lähemalt »

275 000€
Tallinn, Korter
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
116 900€
Tallinn, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind
125 000€
Raasiku vald, Majaosa
93 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
295 000€
Keila, Maja
Otse omanikult!
107 000€
Jõelähtme vald, Korter
Otse omanikult!
72 500€
Tallinn, Korter
65 000€
Tallinn, Korter

279 900€
Tallinn, Korter
143 000€
Tallinn, Korter
199 900€
Harku vald, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare