Netidemokraatia vili
Peldikuseinaks sõimatud netidemokraatia on jõudmas esimeste asiste viljadeni – otsedemokraatiaportaalist Täna Otsustan Mina alguse saanud idee hakata suvel taas kaks korda aastas kella keerama pälvis kõigepealt Interneti-hääletajate ja nüüd ka majandusministeeriumi heakskiidu.
Inimeste soov tööpäeva järgselt veel valget aega nautida on täiesti mõistetav. Kui varem nähti esimestel aprillihommikutel peale kella keeramist uniseid kolleege rusikatega silmi hõõrumas ja pahuralt torisemas, siis nüüd, kaheaastasele kogemusele tuginedes ollakse varmalt valmis see ära kannatama ja elurütmi muudatusi tegema. Valgust on siinkandis nagunii väga väikesel perioodil aastast.
Kahe käega hääletasid kella keeramise poolt turismifirmad, kelle jaoks taastatud kord kaotab ülearused sekeldused laeva- ja lennuliinide graafikutega. Ka lennuvälja personali jaoks saabuksid öised lennukid uuesti mõistlikumatel aegadel.
Suveaja taastamise idee autor Ülar Jõesaar tunnistab, et talle ei paku kella kolmest tõusev päike mingit rõõmu, pigem hakkavad ta väikesed lapsed poole öö ajal toas ringi kolistama ja ajavad niiviisi sassi kogu pere päevareÏiimi. Samas on ajavahetuse-alaseid uuringuid teinud Selma Teesalu väitnud, et just lapsi puudutab varane tõusmine enam – koolipäeva lõpuks on koidu ajal ärganud õpilased surmani väsinud.
Kellakeeramist ei poolda ka Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raul Talvik, kelle arvates oleks arukam siis juba Moskva ajale üle minna ja sinna jäädagi. 50-aastast praktikat samas vööndis viibimisest ei maksaks tema hinnangul väga traagiliselt ja eelarvamuslikult võtta. Jutt käib ju inimeste tervisest, mitte poliitikast või ajaloost. Samas tõdeb ka tema, et kui inimesed Ameerikasse lennates ajavahega kohanevad, ei tohiks tunnikese jagu kellakeeramist päriselt tappa kedagi.
Eks see kellakeeramine ilmselt öökulli-tüüpi ja kana-tüüpi inimeste alaliseks vaidluseks jääbki. Iseasi, kui suur protsent kumbagi valitsuses esindatud on, sest lõpliku otsuse peab tegema valitsuskabinet.
