Eestis on teil vähemasti aeg-ajalt korralik külm ilm ja korralik soe ilm, aga siin ikkagi mingit miinus 30 kraadi ette ei tule. Enamik aega on Falklandil tuuline ja märg, tavaliselt saame me päeva jooksul kätte kõik neli aastaaega. Aga sellega võib harjuda.

Sest Antarktikani on siit vaid pisut üle tuhande kilomeetri?

Kliimat mõjutab siin pigem see, et oleme keset ookeani, mitte see, et kusagil on Antarktika. Siin on jahe, aga mitte nii külm. Aga pingviine on meil neli liiki.

Lugesin, et teil ilmub seal ka ajaleht Penquin News – Pingviini Uudised.

Oo-jaa, see ilmub igal reedel. Ja neid võiks kadestada, nad on oma turu täielikult hõivanud. Falklandi saartel loevad kõik Penquin Newsi. (Haywood räägib veel sellest, kuidas saarte elanikkond kasvab, sündimus suureneb ja noored saavad saartel haridust kuni 16. eluaastani. Seejärel minnakse valdavalt Briti saartele, mis asuvad enam kui 12 000 kilomeetri kaugusel. Emamaale Briti saartele lendab sõjaväelennuk kaks korda nädalas. Kohalikud saavad sellele pileteid osta. – P. S.)

Falklandi saared said hulga kuulsamaks pärast 1982. aasta Falklandi sõda Ühendkuningriigi ja Argentina vahel. Kas Argentina, mis asub 500 kilomeetri kaugusel ja tegi tookord ebaõnnestunud katse saari okupeerida, tahab ikka neid tagasi saada?

Kindlasti teevad nad rahvusvahelisel areenil selle ümber palju kära. Nende nõuded on aga üsna hajusad ja kõikuval alusel, mis tugineb teatud pildile ajaloosündmustest, mida tegelikult polegi kunagi toimunud. Minu vaatepunktist on meil aga päris palju sellist, millega peaks tegelema ilma Argentinale mõtlemata. Näiteks me tegeleme siin parajasti päris arvestatava naftatööstuse käivitamisega, 2017. aastaks peaksime nimelt siin esimest korda hakkama naftat tootma. (Tulevase naftatootmise vaikust ja rahu valvab tuhatkond Briti sõdurit – P. S.)

Falklandi saartele saabub aastas ristluslaevadega pea kümme korda rohkem turiste, kui on saarel elanikke. Miks nad tulevad?

Siin on kaunis loodus, tohutu linnumaailm, vaalad ja delfiinid kõikjal. Kutsuksin eestlasi hea meelega siia. Falklandlased on üsna eestlaste moodi. Nad on sitked, iseseisvad inimesed, kes vaatavad sind algul ettevaatlikult, aga kui nad sind tundma õpivad, siis saavad neist väga kindlad sõbrad. Eestis on Saaremaa mu eriline lemmikpaik ja siinsetel inimestel on saarlastega mitmeid ühisjooni. (Kuberner pajatab veel, et pubisid on saarte peal viis-kuus, tihedamalt kui Briti saartel keskmiselt – P. S.) Päris Kihnu siin ei ole, aga maailmas pole just palju kohti, kus tehakse raadioülekandeid lambapügamisvõistlustelt.

Kuidas Falklandi saared üldse Argentinaga suhtlevad?

Kord nädalas käib lend Tšiilisse Punta Arenasesse ja sealt saab Argentinasse. See lend peatub kord kuus ka Rio Gallegoses Argentinas ja sealt käivad Argentina 1982. aasta konflikti veteranid siin oma võitluskaaslasi mälestamas. Muidu on aga Argentinaga asju ajades keeruline see, et Argentina välisminister Héctor Timerman arvab, et falklandlasi ei eksisteerigi, mis on mõnevõrra kummaline, sest ma näen praegugi aknast mõnda neist mööda kõndimas. Rahvusvahelises plaanis väidavad argentiinlased, et nad tahavad ainult rääkida Falklandi saartest. Tegelikul me samal ajal teame, et see pole tõsi, nad tahavad suveräänsust Falklandi saarte üle ja see on kirjas ka nende põhiseaduses. Väga kummaline on see, et kui Argentina välisminister soovib Londonis Briti välisministriga kokku saada, siis meie ütleme, et väga hea, sel juhul me kutsume ka Falklandi saarte valitsuse kohale. Ja siis Argentina välisminister keeldub kohtumisele tulemast. Riigi puhul, mis ütleb, et ta tahab rääkida, on kummaline rääkimisest keelduda. Meil tuleb peatselt, 10.–11. märtsil, rahvahääletus, kus saareelanikelt küsitakse, kas nad tahavad jääda Briti meretaguseks territooriumiks või nad soovivad midagi muud. Ja kui enamik peaks olema Briti variandi vastu, siis peame tegema jätkureferendumi, mis selgitaks välja, mis see muu on.

Kuuldavasti ei tahtnud argentiinlased vahepeal Falklandil käinud ristluslaevu vastu võtta.

Jah, eesmärk oli avaldada survet firmadele, mis Falklandile reise tegid, aga laevafirmad otsustasid, et nad ei lase endale survet avaldada, ja vahepeal lihtsalt ei liikunud laevad edasi Argentina sadamasse.

Sõjast on teil kuuldavasti mälestuseks jäänud palju maamiine.

Jah, seda küll ja nende demineerimine on meeletult kallis. Aga ma pean saavutuseks, et ükski inimene pole nende miinide tõttu viga saanud ja viimane lehm hukkus miini otsas juba mitu aastat tagasi.

Mis on teil plaanis pärast kuberneriametit?

Lahkun siit järgmise aasta märtsis ja võin ehk jäädagi diplomaatilisse teenistusse. Aga enne siiatulekut tegin ma magistrikraadi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise alal, mis on elu üks alusaspekte. Olen ka Lõuna-Georgia saare volinik ja see on täiesti vaimustav metsiku loodusega piirkond. Magistritööd tehes uurisin liblikaid, Lõuna-Georgias on kohalikke liike ja mäletan ka Saaremaa liblikaid – see kõik tundus väga põnev. Igal juhul, kui ma diplomaatilisse teenistusse ei jää, siis kardan, et te näete mind Eestis palju sagedamini. (Kuberner Haywood kurdab, et tema eesti keel on soiku jäänud, aga lubab Andrus Kiviräha raamatute abiga selle septembriks taas vormi ajada. Siis jookseb ta Tallinnas maratoni. – P. S.).
EluloolistNigel Haywood

Sündinud 17. märtsil 1955 (57-aastane)

Õppinud Oxfordi ülikoolis inglise kirjandust ja Sandhursti kuninglikus sõjaväeakadeemias.

2003–2008 Ühendkuningriigi Eesti-suursaadik

2008–2009 Ühendkuningriigi peakonsul Iraagis Basras

2010–praeguseni Falklandi saarte kuberner ja Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte volinik

Abielus, kolm poega