Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
16.05.2018 19:56
Aitäh et ajastu olulisima artikli tasuliseks tegite!
    Näita vanemaid (8) Laadin kommentaare...
    17.05.2018 08:57
    Miks 50+ või isegi 60 peaks üksik olema, leiaks ju tööd poes, kasvõi koristajana, puhtalt seltsi pärast.
    Ma saaks aru, kui 70+ on üksik.
    Üksindus on siiski inimese sisetunne ja kuidas on harjunud. Kes noorena olnud tõrjutud ja üksildane, see on palju raskem taluda, nagu ka noorena kole olemist. Vanana kole ja üksik olla on ok, teised on ju ka. Pigem vanana ei tunne end eriliselt halvana enam, et üksi oled
    17.05.2018 09:01
    Vanana tunned end vabana sunnist olla lõbus, ilus, sädelev ja seltsiv. Keegi ei sega, vaikus ja rahu, süümekaid pole, et pead üksi olema. Põhiline, et katus pea kohal ja toit, isegi ravimeid pole vaja, kõigega harjub, et vaid ei torgita ja rahule jäetaks, et süüdi pole selles, mida ise ei saa muuta
    17.05.2018 10:42
    Aga kui ma ei taha seda üksikut naabritädi tunda? Üldse ei taha ühtegi naabrit näha-kuulda-tunda, individualism on OK.
    Üksindus on intelligentse inimese jaoks lausa ideaalne seisund vaimule. Saab rahulikult omaette olla, mõtiskleda, lugeda, tegeleda hobiga, nokitseda. Vahel harva võib ju sõpradega kokku saada.
    Ebaintelligentne inimene aga ei oskagi üksi olla, vaja kogu aeg kellegagi pläriseda ja midagi teha.
16.05.2018 19:56
Naabritädidega tuttavaks saamine on suur viga. Kui enne olid enamvähem normaalne siis pärast oled paremaga yle valatud ma ei saa öelda mis.Sellepärast bussijuhid ei salligi naisi, sest neil on suuur kogemus.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    17.05.2018 00:24
    üksindus ole lastetuse teema, keegi sai valesti aru. Inimene võib ennast väga üksildasena tunda ka oma laste ja lastelaste olemasolul, ka töökoha olemasolul.
    Piirid on lahti, raha vähe, kui palju peresid on ilma peal laiali, üksindus aina süveneb meie ühiskonnas. "Üksikute südamete klubisid" oleks hädasti vaja käima lükata.
    17.05.2018 09:04
    Ema ootamas lapsi külla ongi kõige üksildasem.
    Kellel kedagi oodata pole, pole ka seda muret, kurvastust, üksindust ja mahajäetuse, unustusse jäetuse tunnet
    17.05.2018 09:06
    Just. Naabritädi hakkab poliitiku asemel sinust raadios arvamust avaldama.
    Su oma naine võib isegi seda teha ja kogu maailm hakkab sind parastama. Oledki valmis pervert maailma meelest. Mees on alati süüdi. Ja ongi perverte kuskil ja eriti poliitikute hulgas, see vaid kinnitabki seda, et ka sina oled pervert.
16.05.2018 20:22
No mis nüüd tahate üksinduseministeeriumi või? OMA isikliku eluga peaks ikka iga inimene ise hakkama saama,va eripuuetega inimesed. Ja lõpuks on olemas ju vanadekodud. Kui inimene pole osanud elu jooksul suhteid luua ega neid hoida
oma hoolimausest, siis konutabki vanaduses üksi. Mina olen ka üksi. Lesk. Ja
n a u d i n üksiolemist, vabadust.
AGA kui enam hakkama ei saa, siis sooviksin eutanaasiat! PALUN selline
seadus teha! SOOVIJATELE, kedagi ei sunnita.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    17.05.2018 00:17
    naudi edasi, võib-olla oma iseloomu pärast leseks jäidki, et naisel oli võimatu sinusugusega elu jätkata. Probleem on tegelikult väga valus, eriti kesk- ja üle keskealistele. Jah, olen minagi üksik ja palju kordi mõelnud, et miks meil ei võiks olla üksikute klubi-kohtumisõhtuid ilma mingite loenguteta, kus inimesed saaksid vabas õhkkonnas vestelda, üksteisega tutvuda, einestada. Kõikvõimalikke väikefirmasid mõeldakse välja, aga tore oleks kui igas suuremas linnas tegutseks kohtumisõhtuid korraldavad tutvumisagentuurid. Tallinnas tegutses varem mingi agentuur, aga Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares pole küll kuulnud. Ootan huviga! Mulle väga meeldis vaadata Kanal 2 -st seeriat "Esmakohtingud", kahju et seda enam ei näidata.
    17.05.2018 10:06
    Äkitselt säherdune üksindusehala. Naeruväärne. Kui inimene on 80-90-aastaseks elanud, siis muidugi on paljud eakaaslased surnud ja saan aru, et omavanustega suhtlemisest tuntakse puudust.
    Noorematel aga vähemalt 1 sõber on, tööl suheldakse, lapsed-lapselapsed või sugulased. See eeldab, et pole neid oma eemale peletatud.
    Küsimus on selles, et inimestel on vähe vaimseid huvisid. Saab käia raamatukogus, teatris, kirikus. Kino vist pole viisakas koht, seal rohkem noored tahavad omavahel miilustada.
    Paljudel on suvilad-aiamaad. Seal on hea toimetada ja mõnusa väsimuse tekkides ei jää kohta lollidele mõtetele.
    Mõttetu hala ühesõnaga - võtke üksindust nautida, kuniks tervist. Vaat` kui seda enam pole, siis ei jää küll muud üle kui mõni kujuteldav sõber või jumal. Seniks aga halab ainult nõrkur ja pisut vaimuvaene.
    17.05.2018 10:49
    Pseudoprobleem. Kui inimene tahab suhelda, siis ta ka aktiivselt suhtleb ja leiab sõpru igas vanuses, ka 90+ Aga introvertsed ja vaimsete huvidega inimesed enda tutvuskonnas on üksielavad ja naudivad seda (ka need, kel lapsed on, suhlevad lastega max 1x aastas), nad on just kolinud kuhugi eemale üksikusse tallu, et rahus ja segamatult toimetada.
16.05.2018 20:34
pered on väikesed ja või lastetud, siis on ka oodata vanaduspõlves üksindust.
Enamasti karjäärile ja raha teenimisele kestkendunu noored nii kaugele ette ei mõtle.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    17.05.2018 14:10
    Meil on siiski mingi geneetiline masohhism sees.

    Kui elad natuke aega Itaalias või Hispaanias siis saad aru et mitte ilmaasjata pole neil kogu elu üks suus siesta ja fiesta kus muudkui limpsitakse veini ja lobisetakse niisama. Sel ajal kui me end pikkade tööpäevadega niru palga eest tühjaks kurname loovad lõunamaalased suhteid ja kui pensionipõlv koitmas ning lapsed kodust läinud on mitukümmend head semu käepärast kellega chillida ja reisile minna. Seeniorturism on lausa omaette majandusharu lõunamaades. Me ise investeerime läbi kogu oma elu üksindusse ja tervisekaotusse.
    17.05.2018 14:40
    Üksindusega võivad arvestada need, kes pensionile jäädes iseendaga midagi peale ei oska hakata ja n.ö. oma laste elusid elama (= rikkuma) hakkavad. Klammerdujatega hoitakse võimalikult kauget distantsi.
    17.05.2018 14:55
    Lapsed küll vanainimese üksindust ei suuda ära hoida. Lastel on täiskasvanuna omad elud ja töö, hobid, oma pere ja muud tegemised.... isegi samas linnas elades sugugi mitte iga kuu pole aega vanemate juurest läbi minna, ammugi siis kui üksik vanainimene kusagil maakohas.EI OLE AEGA!
16.05.2018 20:38
Yksindusega tegeleb asotsiaalministeerium ja kilekotiga minister.
16.05.2018 20:41
Teen ettepaneku.
Teeme parem vanadus-ministeeriumi.
Seal peaksid töötama just hästi noored inimesed.
Nende pension peaks olema kümme korda suurem praegusest kõrgest pensionist.
Näiteks nendele võiks olla kohe kümnes pensioni sammas.
Et kõik tasakaalus oleks peaks praegu tava inimestel pensioni vähendama veel 50%..
16.05.2018 21:19
Üksindus on õnnistus! Üksindust pelgavad üldjuhul madala või kõrgendatud enesehinnanguga inimesed kes vajavad teiste arvamust kui abi ja tuge endaga toime tulemiseks. Psüühiliste probleemideta inimese jaoks on rahu ja oma mõtetega tegelemine nauding.
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    17.05.2018 09:26
    to näete:
    ... vaarema ja vaarisa mõtteviis sobib hästi kokku...

    Igatahes väga meeldiv uudis, et kuskil on ... õnneks veel keegi (... kes ka veel ei ela nn. "seisvas konnatiigis", ja ei tegele üksnes oma mõtetega). Mida veel öelda - kirjutada ? Perearsti sõnul pidavat ma elama vähemalt 100 + 20 = 120 aastat , sõprade sõnul veel + 30 aastat s.t. kokku vähemalt 150 aastat,... saan aru, et see on juba... "liig, mis liig" (...ega ma ei ole mingi eestimaine Vladimir Iljits Lenin - nn. "igavesti elav"). Muide, ka omavahelisi telefoninumbreid nn. "vaaremaga" ei ole plaanis - jõudnud veel vahetada,... veidi vara vist ikkagi, ja milleks ?, - samas, kes mind ei peaks ilma telefoninumbritagi tundma (...ehk võib-olla mõni nn. "sisserändajatest" tõesti ). See selleks...
    17.05.2018 09:30
    Väga õige seisukoht.
    Üskinduse sisustamine ja sellega toime tulemine on sotsiaalse küpsuse tunnus, mis on elukaare osa.
    17.05.2018 09:47
    Kariloomainstinktiga isendid ei saagi vaaremast aru saada.
16.05.2018 22:17
Kui sugulased kaugel ja tuttavad-sõbrad surnud, eks siis muidugi tuleb igasugu mõtteid jne... Kui on silmanägemist ja arvutioskust, saab veel kuidagi meelt lahutada, aga kui tervis ka kehv?
    17.05.2018 09:45
    Kui tervis reaalselt kehv siis maandud aja jooksul sotsiaalsesse isolatsiooni koos süvavaesusega. Kenjaalne on soovitada sellises olukorras inimestele veel lisaks sotsiaalmeediavabu päevi, nad ei suhtle nädalaid ja kuid nagunii mitte kellegagi, mida sellest sotsiaalmeediast siis veel karta, et äkki keegi sõna juttu räägib? Ärge muretsege, ei suhtle nendega keegi.
    17.05.2018 10:49
    reostavad veel kellegi positiivse ajupesuga valimiskampaania ära
16.05.2018 22:21
Kui pered on väikesed ja või lastetud, siis on ka oodata vanaduspõlves üksindust.
=============
Nii see on. Aga näiteks mul on kahju oma ülenaabrinaisest, kelle kõik kolm last elavad jäädavalt oma perega väljamaal. Jah, paar-kolm korda aastas käivad, suheldakse ka Skype'i teel, aga see pole see, nagu naine ütleb. Kõige rohkem tunneb puudust lähedusest otseses mõtte. Rahaline toetus on üks asi, aga üksildust leevendavad hoopis naabrid ja kooliõed.
16.05.2018 23:10
Pole veel pensionär, aga üksik. Kehvematel päevadel teeb see tuska, parematel saan hakkama ja elu läheb edasi! Kurta sel teemal ei taha kellelegi. On nagu on.
16.05.2018 23:11
Mida nooruses külvad, seda vanaduses lõikad.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    17.05.2018 08:48
    "Mida nooruses külvad, seda vanaduses lõikad" -- just nii ongi, aga näe rahvas millegipärast ei usu seda. Valitseb üleüldine hirm, et äkki ma kulutan nooruses aega ja energiat pere loomiseks ja vanaduses olen ikka üksi, sest lapsed lähevad välismaale või on lihtsalt hoolimatud. Ja siis on mu aeg ja vaev kõik maha visatud. Inimesed vist mõtlevadki umbes nii et "kui kindlat garanatiid ei ole, siis mina ei liiguta lillegi."
    17.05.2018 09:52
    Kes noorena rabeleb pere nimel, just see ongi vanaduses üksi, kõik ju muutub, lapsed lähevad ikka omaette elama.
    Kes nooruses ei rabele pere nimel, on lihtsalt üksi, kuigi noorena on väga raske üksi olla, tunned end halvustatu, tõrjutu ja mingi p.sana, see talub ka vanaduses üksi olemist. Õigemini vanaduses on üksindus ok, pääsed ju kuidagi halvem teistest olemisest. Kõik on koledad ja üksi. Vanadus on pääsemine, ühtlustamine. Inimene on kõige paremini kohastuv olend
    17.05.2018 09:52
    Ega ikka ei ole küll, sul võivad olla väga hoolivad lapsed, aga kui nad elavad nii kaugel, et puht füüsiliselt ei ole võimalik sind tihti külastada, rääkimata kergemast hooldamisest siis nii lihtsalt ongi, et tuleb ise hakkama saada, kuni saad ja kui ei saa eks siis otsustad, kuidas olukord kergemini lahendada. Enam ei ole see ühiskond, kus peresid toetati ja loomulike koosluste säilimist toetati, nüüd oleme kõik globaalse küla orjad, kelle kohus on kohvri otsas elada ja töökohtade järel joosta.
17.05.2018 00:45
aga tehtud vigu tagasi ei pööra ja aasida pole ka väärt mõte, sest inimene on igal oma eluhetkel täpselt niisama tark kui ta siis oskab olla. Tagantjärgi tarkusest pole kasu, andestus võib vaid leevendada ja liikumine, liikumine iga päev.
17.05.2018 01:51
Läksin jõusaali, päris huvitav on jälgida muutusi...ja enesetunne ka nagu 30-sel.
17.05.2018 05:04
Kui jäin pensionile...avastasin. ..... Mitte midagi tegemine võtab nii palju aega, et mitte midagi ei jõua ära teha. On PA pensionäride klubi, Veteranide ühendus, Kirik, kiriku eakate klubi. Ja veel paar sõpra, keda külastada. Oma 8 korruselises kodumajas, pole kahjuks kedagi kellega suhelda. Sest ei soovi võõrkeeles ........
17.05.2018 05:47
Kõrgeausus Surm võib viia meile lähedased ja olulised inimesed igal ajahetkel. Selle tõsasja vastu ei saa. Üksi olemisel ja üksildusel on ka elus oluline vahe. Kui lisada veel igavus tundub elu küll trööstitu. Üksi olemine võib olla väärtus kui mentaalsus on paigas. Igavuse vastu saab inimene ise, vanus pole siin määrav. Mina näiteks ei soovi et kõrges vanaduses järglased minuga mässama peavad. Pühendugu oma lastele ja andku endast parim!
17.05.2018 07:07
Kas stampkunde on keegi postkontorist, templite lööja?
17.05.2018 08:13
Pksinduse probleem on tõesti OLEMAS! Siin ei ole vaja naerda ega õelusi rääkida. Ja üksindus juurdub aina rohkem keskeas inimestel - see ei ole enam vaid eakate peobleem.
    17.05.2018 10:55
    Kõige valusam on üksindus siiski noorena. Sest noorte puhul on nagu kohustus mingisse kampa, sõpruskonda kuuluda.
    Noorena tõrjutu olla ja eraklik on väga raske, püüad küll hea olla, aga ei oska ja välimus, oleks ei sobi. See ongi raske, et püüad, aga keegi ei taha.
    Vanaduse või keskea üksindus on juba palju normaalsem taluda. Keskealised suhtlevad juba väiksemas ringis, põhiliselt perega, sest mujale pole aegagi.
    Vanana on enamus üksi ja koledad, siis pole üksindus enam üldse teistest halvemaks tegev näitaja.
    Üksildast noorust ei soovita kellelegi. Kuigi see just karastab vanaduse üksinduseks, kohaned nii, et kedagi ei tahagi enam.
    Öeldakse ju, et vanapoiss on nagu õpitud amet. Eks vanatudruk ole niisamuti õpitud kohanemine.
    Üksildus on inimese peas, noorena küll väljastpoolt tulev sundus, vanainimene peaks olema enesekindlam kui ebalev noor. Väga vara hakkab küll tänitamine, et juba 10 aastane ja peigmeest ei olegi issand kui õudne
17.05.2018 08:21
Mida v*u? Tra mõtetu teema, iga inimene on omamoodi + suurem protsent inimesi TAHABKI olla üksi, jälle kysiti 2 muti käest ja kirjutati "terve eesti"
    17.05.2018 10:06
    Täpselt nii ongi, eriti eestlaste hulgas. Paljudele ongi kogu elu jooksul suhtlemine vaid sunduslik kohustus. Ei saa üldistada. Vaadake või hooldekodusid, kuidas seal vanakesed omavahel pea üldse ei suhtle. Suheldakse vaid hooldajaga, sest peab ja hooldaja peab, amet kohustab.
    Ja üldse, kui tervis on kehv, siis suhtleb inimene kõige rohkem oma haigusega.
    Nii kurb ja õudne kui see pole, sellest ei jäägi jõudu üle suhelda inimestega
17.05.2018 09:05
Tegevusetus nüristab ihu ja hinge Nii nagu igale lapsele peaks olema võimalus käia tasuta või soodsa hinnaga huviringis, nii peaks ka vanuritel olema võimalus käia päevasel ajal kusagil huviringis või mõtete vahetamise ringis.
Ühe korra räägid naabritädiga, põhiliselt räägib tema ja jääkski rääkima. Teine kord, sama tekst kordub. Kolmas kord, juba tead mida ta rääkima hakkab. Tänan, ei, tõesti ei huvita, et tal uni oli vilets ja kondid jälle valutasid, ise õues käia ei viitsi, põõnutab päevad läbi diivanil, vahepeal tukkudes ja siis kurdab et öösel pole und.
Inimestel on suhtelmisvaegus. Nad tahavad kellegagi vestelda ja kui siis kellegagi näkkab, räägivad nii kiiresti ja palju, nagu oleks see nende elu viimane rääkimine. Perearsti asemel vajaksid paljud vanemad inimesed hoopiski psühholoogi, kes jõuaks neid ära kuulata. Iga pisemagi hädaga rutatakse arsti juurde, sest arst on kohustatud nende kurtmised ära kuulama ja siis räägitakse seal aadamast ja ilmast, tõsiste tõbedega patsiendid ei pääse löögile, õpitud abitus õitseb.
Elanikkond vananeb, tegelikult peaksid suuremates linnades olema eraldi vanurite arstide geriaatrite kabinetid, kus tegeldaks üksnes 65+ inimestega.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    17.05.2018 09:59
    Eakatele päevakeskused täitsa töötavad, neile on võimalused olemas, aga puudub võimekus osaleda sellises seltskonnaelus. Kui juba liikumine raske ja kulukas siis ei taha väga kusagile minna.
    17.05.2018 10:17
    Ei tea, kust ma oma külas selle eakate päevakeskuse peaksin leidma? Ei ole sellist asutust isegi mitte lähimas linnas....
    Pealinlased on vist reaalsustaju täiesti ära kaotanud.
    17.05.2018 10:59
    Äkki igas külas polegi päevakeskust, aga väga paljudes on ja kohalik buss viib ja toob. Päevakeskused puuetega inimestele ja vanakestele.
    See on küll inimeste individuaalsus, kas tahta suhtlema minna sinna. Või on kodus parem. Puuetega inimestele vist on kohustuslik, et toetust saada
17.05.2018 09:32
Ma figureerin juba aastaid Twoos . Iga päev toob see mu meili peale tummasid naisi . E värk , ühed ja samad nimed korduvad pidevalt , muudkui kustuta neid meile . Tahaks sellest portaalist lahkuda , aga ei oska , kuidas . Vajutada nuppu -blokeeri , on küll asi ok , aga portaali jään ikkagi ringlema .
    17.05.2018 10:26
    Lihtne on avada kirja päises ... ja valida Mark as spam. Ma olen juba mitme suhtlusvõrguga nii teinud, nt ka twitteriga, ei viitsi lihtsalt, ühest võrgust piisab. Siis lähevad kirjad spam hulka ja kustuvad ise pärast ära
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega