Nõmme linnaosavanem: prügi aktsioon linnavalitsuse ees oli mõeldud provotseerimiseks, mitte kogukonna meelsuse väljendamiseks

 (47)

Demineerijad lasid Vabaduse väljakul veekahuriga sodiks kaks prügikotti
Demineerijad lasid Vabaduse väljakul veekahuriga sodiks kaks prügikottiFoto: Karli Saul

Hiljuti võis meediast lugeda, otsekui oleks kogukond valmis maksma kevadise nn Prügi-Uberi aktsiooni korraldajale Tiit Kruusalule väärteomenetluse korras määratud 400 eurose trahvi. Teine korraldaja Elmo Ant olevat aga oma trahvi vaidlustanud, kuna peab oma tegevust täiesti seaduslikuks. Kruusalu ja Anti püütakse antud kontekstis jätkuvalt kujutada kangelastena.

Kas tõesti oleme jõudnud nii kaugele, et aktsepteerime Eesti seadusi eiravaid tegelasi ning üritame teha kahest korrarikkujast Robin Hoodi sarnaseid muhedaid kurikaelu? Vale on väita, otsekui oleks anarhistlike vaadetega meestel nõmmekate hulgas nii suur poolehoid, et kogukond toetab neist ühte trahvi tasumisel. Kruusalu mõttekaaslaste rahaklappimist ei saa kuidagi pidada kogukonna ühistegevuseks.

Kui Ant ja Kruusalu kevadel linnavalitsuse hoone ees oma aktsiooni korraldasid, vilksas selle kohta avaldatud teatest läbi fakt, et nad on ka varem seadusega pahuksisse läinud. Elmo Ant, eelmise nimega Valdo Paddar, on korduvalt kohtu all viibinud ja kandnud vanglas karistust, muuhulgas ka oma naise jõhkra peksmise eest. Kas selline on meie aja kangelane ja kogukonna huvide eest võitleja? Kahetsusväärne, et opositsioonipoliitikute ja mõnede ajakirjanike arvates võib teatud tingimustel kahtlase minevikuga vägivallatsejate tegevust toetada.

Samal teemal:

Demokraatliku riigi peamiseks tunnuseks on võimu ja rahva vahelist suhtlust reguleerivad seadused, mida mõlemad osapooled viljaka koostöö nimel täitma peaksid. Kui dialoog võimuga takerdub, sätestab seadus, mis tingimustel võib korraldada meeleavaldusi, pikette ja kõnekoosolekuid. Registreerimata meeleavaldusi ning avalikku korra rikkumist seadus ei aktsepteeri.

Prügi-Uberlaste tegevus väljus seaduse raamest. Nad tekitasid ohtliku intsidendi, mis päädis pommirühma väljakutsumisega. Nii politsei kui munitsipaalpolitseiga käituti provokatiivselt ning ülbelt. Avalikku ruumi toodi suures koguses prügi. Sellist tegevust ei saa aktsepteerida. Sestap ka karistus rahatrahvi näol.

Pannakse kahtluse alla korrakaitsjate pädevus

See, et sõbrad Kruusalu rahaliselt toetavad, on nende eraasi ning seda ei peaks kujutama üldrahvaliku toetusaktsioonina. Nii pannakse kahtluse alla korrakaitsjate pädevus väärtegusid menetleda ning karistusi määrata. Taolist suhtumist, kus määratud karistust püütakse vaidlustada, võib igapäevaelus sageli kohata. Paljud kiiruseületajad ning joobes vahele jäänud autojuhid vaidlustavad endale määratud trahvid. Kas peame neidki süütuteks kannatajateks pidama? Avaliku korra rikkumise eest Antile ja Kruusalule määratud trahv on õiglane ning vastab täielikult nende sooritatud väärteole. Nad pole kangelased. Aktsioon oli mõeldud linnavalitsuse provotseerimiseks, mitte kogukonna meelsuse väljendamiseks. Anti ja Kruusalu tegevus propageerib jõu kasutamist ametiisikute suhtes

Karistuse eesmärk on süüdlase kasvatamine ning eksinule kindla signaali edastamine, et ükski väärtegu ei jää tagajärgedeta. Ant ja Kruusalu pole toimunust õppust võtnud. Nad peavad end õigeteks meesteks, kellele õiguskaitsesüsteem liiga teeb. Kahetsusväärne, kui täiskasvanud inimestel puudub vastutustunne!

Ant on tunnistanud, et ei pea trahvi tühistamist kohtus eriti tõenäoliseks. Kruusalu soovib oma trahvi tasuda sõprade toel. Arvan, et kõige otstarbekam oleks neil trahv ise ja vaidlemata ära maksta ning loobuda edaspidi avalikku korda ohustavast tegevusest. Ent käitugu Ant ja Kruusalu kuidas iganes, kurjategijad ei vääri märtrioreooli.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare