Noored ei taha välismaale, vaid head palka
-Töötus väheneb ning majanduskriis on taandumas. Kuidas mõjus kriis kutsehariduse populaarsusele?
Kui inimene tahab mingit ametit saada, siis saab ta ju aru, et kõige lihtsam tee on minna kutsekooli.
Vaadates statistikat, siis on kutseharidus muutunud populaarsemaks. Samas on põhikooli lõpetajate eelistatuim valik endiselt gümnaasium, kuhu läheb ligikaudu 65 protsenti noortest.
-Kas see protsent on liiga suur?
Normaalne oleks, kui asi oleks vastupidi. Kui umbes 60 protsenti läheks ametikooli ja 40 protsenti gümnaasiumi, kust minnakse akadeemilise kõrghariduse suunaga edasi. Rakenduskõrghariduseni saab aga jõuda ka läbi kutsehariduse.
-Millised erialad on tööturul osutunud kriisikindlamaks ehk kust koondati kõige vähem?
Toitlustus, teenindus, IT-valdkond on nii kriisi ajal, enne kriisi kui ka praegu, üsna kindel valik olnud.
Ehitajatega näiteks oli aga asi väga lihtne: alguses nõuti neid igale poole, kuid pärast oldi esimesed, kes said koondamisteate. See annab tunda ka noorte tänastes valikutes. Ehituserialade populaarsus oli neli aastat tagasi palju suurem kui praegu.
-Mis on tänavu populaarseimad erialad Rakvere Ametikoolis?
Autotehnoloog ehk autohooldusspetsialist, erinevad arvutitega seonduvad erialad, kokaamet ja tõusuteel on tislerieriala.
-Kui palju on neid noori, kes tulevad kutsekooli mõttega esimesel võimalusel pärast lõpetamist välismaale minna?
Nii päris ei öelda. Räägitakse küll heast palgast. Hea palk ei pea ainult välismaal olema. Palgaootused on esimesel kursusel suhteliselt kõrged, kuid viimasel kursusel on need juba täiesti reaalsed. Õppetöö käigus loksub see arusaamine paika.
Arusaadavalt on noorel inimesel on miinimumpalgaga hakkama saada keeruline. Tahetaksegi saada rohkem palka, et jääks ka pisut säästudeks. See on täiesti inimlik soov.
Tööd otsitakse üldiselt igalt poolt. Meie koolist on välismaal praktikal käinud ligi 200 õpilast, kuid neist keegi pole jäänud välismaale jäänud, kuigi neile on seda võimalust pakutud.
