-Millise eriala peaks abiturient valima, et tagada näiteks viie aasta pärast hea palk ning perspektiivikas karjäär? Mis peaks seda eriala iseloomustama?

Esimene indikaator, mida vaadata on ikkagi see, et mis on tulevikualad. Ennustatakse ju ette, milliseid ametikohti tuleb juurde ning millised vähenevad. EL-i uuringutele toetudes võib öelda, et juurde tuleb nii-öelda poolprofessionaalseid ameteid. Poolprofessionaalseks ametiks peetakse näiteks parameedikut. Ta ei õpi piltlikult öeldes terve elu ülikoolis, vaid asub süsteemis kuskil vahepeal. Karjäärinõustaja kuulub umbes samasse valdkonda.

Tulevikuametiteks on ennustatud kõike, mis puudutab rohelisi töökohti, infotehnoloogiat ning teenuseid meditsiini ümber. Kui vaadata üldisi tendentse, siis ühiskond või maailm tervikuna taotleb praegu pikka ja tervislikku eluiga. Kõik, mis toetab inimese aktiivset ja väärtuslikku elu, siis kõik teenused selle ümber, on tegelikult perspektiivikad.

-Kuidas täpsemalt eriala valida?

Mina valiks ikkagi selle järgi, mis mulle huvi pakub ning kus mu kirg on. Kui valik tehakse moevoolude järgi, siis tulemus on sageli selles mõttes kehv, et ühel hetkel võib ikkagi olla sein püsti ees ning valdkonnaga juhtub midagi ja lihtsalt ei ole enam selles valdkonnas tööd. Lisaks võib juhtuda, et avastatakse, et valdkond tegelikult üldse ei huvita.

Kui üldse ei tea, mida teha, siis soovitatakse valida mingisugune üldisem ala. Näiteks kui huvi pakuvad inimesed, siis valida psühholoogia ja kui ühiskonna toimemehhanismid, siis äkki politoloogia või ajalugu, midagi sellist üldist, mille pealt hiljem spetsialiseeruda.

-Palju on räägitud Eesti noorte suuremast huvist nö pehmete erialade vastu. Kas sellist trendi võib endiselt täheldada? Kuhu selline arengusuund välja võib viia?

Kõige moodsam lähenemine ütleb holistilises ehk tervikliku karjääri mõttes ütleb seda, et kasulik on ristata valdkondi. Kui valida pehmeid erialasid, siis mitte minna üdini pehmeks. Näiteks finantsjuhil, kes tegeleb päevast päeva numbritega, soovitatakse tegeleda vastukaaluks kaunite kunstidega, et antaks tööd mõlemale ajupoolkerale. Interaktsioon kahe ajupoolkera vahel tagab maksimaalseid andeplahvatusi.

Tööturg liigub sinna suunas, et töökohad muutuvad rohkem teadmuspõhiseks. „Käega tehtavad“ ametit kaeovad tahaplaanile. Juba selle pärast proovitakse õppida rohkem majandust, juurat ja äri. Neid valdkondi, kus intellektuaalne kapital on hästi oluline.

-Millised on ülikoolilõpetajate ootused tööturu suhtes? Kui realistlikud need on?

Ülikoolilõpetajate tulevikuootused on realistlikumad kui mõni aeg tagasi. Seda tänu majandussurutisele, mis on noori kainestanud. Positiivne tendents on see, et aru on saadud sellest, et kuskilt tuleb alustada ja kogemuse hankimine on ka väärtuslik. Näiteks mujal maailmas on Google selline tööandja, kuhu inimesed tahavad saada tööle ilma palgata, et saada CV-sse kogemus kirja. Eestis ei oleks see veel mõnda aega tagasi kõne allagi tulnud.

Toimetaja: Erik Rand