Noortartu vaim Toompeal

Lauri Vahtre on noortartu vaimu silmapaistvamaid esindajaid Toompeal. Nimetatud vaimsuse kandjate all on siinkohal mõeldud omaaegsest üliõpilasühendusest Noor Tartu väljakasvanud taasiseseisvumisaegset professionaalsete ajalootegijate esimest põlvkonda. Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liikmena ning Põhiseaduse Assamblee aseesimehena tegi Lauri Vahtre juba otseselt ajalugu.

Kirgliku matkajana, nii soo-, kõrbe-, jõgi- kui ka mägimatkajana tunneb Lauri Vahtre end kodus suurematelgi mägedel kui Toompea. Ta on käinud nii kõrge mäe otsas, et võinud näha oma varju pilve pealmisel poolel, umbes kümne meetri pikkust; niisugust, et kui ennast liigutada, liigutab ka vari.

Lauri Vahtre on tuntud oma teravmeelse ja teravkeelse, teinekord liigagi äkilise ütlemise poolest, mida tuleb tagantjärele kahetseda. Johtub see kärsitust loomusest, mis teda tõenäoliselt poliitikasse tõigi ja on huvitaval kombel sundinud senimaani poliitikasse jääma. Tema seisukohavõtud võivad seetõttu tunduda vahel utreeritud või siis otse vastupidi, lihtsustatud lähenemisena tõsistele probleemidele, pole aga kumbagi. See on tema viis astuda vastu haigutavale teadmatusele, ääretule, amorfsele, pimedale ja põhjatule kui Kaos.

Lauri Vahtre on kogenud Euroopale armsakssaanud silmakirjalikkust. Ta võib julgesti väita, et tema oletus, et "Euroopa pole veel kaugeltki valmis, seda ka vaimses-ideoloogilises mõttes, vastab ilmselgelt tõele". Kui jõustub Euroopa inimõiguste konventsiooni lisatud punkt, et diskrimineerimise aluseks ei tohi olla seksuaalne orientatsioon, jääb ta "huviga ootama kohtukaasusi, kus näiteks pedofiil kaebab kohtusse lasteaia, mille juhatus ei taha teda tööle võtta". Ta teab, et "maailm ei väsi kunagi vihkamast, see tunne käib inimeste juurde samapalju kui mürk mürkmao juurde". Inimeste võrdsuse kohta on ta öelnud juba kümmekond aastat tagasi, et valgustusajast pärinev üllas põhimõte on ära labastatud: "See põhimõte ütleb vaid, et inimesed sünnivad võrdsetena ja mitte, et nad on võrdsed. Ei, inimesed pole kunagi võrdsed."

Üks on, mille pärast ajaloolasest rahvaesindajal pole põhjust muret tunda – nimelt professionaalse taseme minetamise pärast. Olematu uurimistöö korvab tegelik ajalootegu. Millest on igal ajal võimalik pöörduda tagasi ajaloo mõtestamise juurde.

Lauri Vahtre 40

Sündinud: 22.03.1960 Tartus

Õppinud: lõpetas Tartu 2. keskkooli 1978 ja Tartu Ülikooli ajaloolasena 1984 (kaugõppes – vahetult enne riigieksamit eksmatrikuleeriti KGB nõudmisel)

Töötanud: Tallinna 2. keskkooli õpetaja 1983–84, Vabaõhumuuseumi vanemteadur 1983–85, TA Ajaloo Instituudi aspirant, nooremteadur ja teadur 1985–92, Tartu Ülikooli vanemõpetaja 1989–92; ajalookandidaat 1988

Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige 1990–92; Põhiseaduse Assamblee aseesimees 1991–92

Riigikogus aastast 1992; keskkonnakomisjoni liige ja korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni aseesimees