Noorte osaluskogu juht: kui mind poleks kaasatud valla otsustesse oleksin tõenäoliselt valla jaoks niiöelda kadunud hing
Kõige tähtsam on lisaraha juures see, et KOVid kasutaksid seda otstarbekalt ning see raha jõuaks noorteni. Näiteks ei ole lubatud toetust kasutada kinnisvara ja sõiduvahendite omandamiseks ja kasutusse võtmiseks, hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning majapidamiskulude tasumiseks. Väga oluline on ka see, et toetusega ei asendata juba oma eelarvest kaetavaid kulusid.
Noored ise teavad, mida nad vajavad
Leian, et kõige lihtsam viis raha õiglaseks jaotamiseks on noorte endi kaasamine, sest nad teavad kõige paremini, mida neil vaja on. Noorte arvamuse küsimine on KOVide jaoks parim lahendus huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks. Volikogud ei tohiks üksinda otsustada, et nooretele on vaja jalgpalli trenni, kuigi tegelikult sooviksid noored võib-olla tegeleda hoopis saalihokiga. Olen ise pärit väikesest külast Võrumaal, Haanjast. Meil on seal olemas suusatrenn, aga see on loomulik, et kõik noored ei taha suusatamisega tegeleda. Tuleb küsida ka neilt, mida nemad teha tahaksid, sest iga noor on oluline.
Mõistagi ei ole väikeses maakohas võimalusi paljude erinevate huvialadega tegelemiseks, sest esiteks ei ole omavalitsustel piisavalt raha ning teiseks ei saa luua tohutult uusi huvihariduse ja -tegevuse võimalusi kui olemasolevate ringide täituvus on madal. Selle vältimiseks tulebki nii noortel kui KOVi juhtidel teha valikuid ning koostööd ka naaberomavalitsustega, et ühe paiga noored saaksid minna teise omavalitsusse võrkpalli trenni ja teised vastupidises suunas näiteks suusatrenni.
Noorte kaasamisel on eelis neil valdadel ja linnadel, kus tegutseb kohaliku tasandi noorte osaluskogu ehk noortevolikogu, mis esindab selle piirkonna noorte huve. Kui noorte esindusorganit ei ole, on mõistlik kontakteeruda maakondliku tasandi noortekogu või piirkonna noortekeskusega või viia läbi noorte seas küsitlus, leidmaks võimaluse raha sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Osaluskogu juhina saan öelda, mis tähendab noorte endi jaoks ametnike poolne kaasamine otsustusprotsessidesse. Olen saanud palju kaasa rääkida näiteks haldusreformi teemadel. Noortevolikogus arutasime, kellega ja mis suunas peaks Haanja vald liituma ning hiljem, kui olid alanud valdade-vahelised ühinemiskõnelused, saime väljendada oma arvamust, kas me oleme valikuga nõus. See protsess esiteks tõstis noorte usaldust kohaliku omavalitsuse vastu, kuid näitas ka, et noored võivad KOV juhtidele olla võrdväärsed partnerid tähtsate otsuste tegemisel.
Noortel tekib sügavam side kodukohaga
Noorte kaasamine neid puudutavatel teemadel on väga oluline. KOVid ei tohiks meid, noori ära unustada, sest tegemist on rahaga, millega parandadakse nende võimalusi huvihariduses osalemiseks. Noorte kaasamine otsustusprotsessidesse saadab sõnumi, et nad on olulised ja nende arvamus loeb. Lisaks sellele tekib neil kodukohaga sügavam side, tänu millele huvitutakse aina enam oma piirkonna käekäigust.
Kuigi ma olen Tartu Ülikooli tudeng ja elan igapäevaselt Tartus, siis võin öelda, et mul ei oleks nii suurt sidet oma kodukohaga kui ma poleks Haanja noortevolikogus ja mind poleks kaasatud valla otsustesse. Tõenäoliselt oleksin ma Haanja valla jaoks niiöelda kadunud hing. Mul poleks põhjust sõita pea igal nädalavahetusel Haanjasse, et seal midagi noorte jaoks ära teha.
Kutsun kohalike omavalitsuste juhite üles kaasama otsustusprotsessidesse piirkonna noori ja noorteühendusi, sest lõppkokkuvõttes on poliitikud need, kellel on võimalus teha lõplik otsus ja kui pole arvestatud noorte endi arvamust, on tehtud järjekordne otsus kaasamata otseselt seotud huvigruppe.
