Normaalne looduslik radioaktiivsus




•• Viimastel päevadel on palju räägitud Põhja-Eesti puurkaevude vee radioaktiivsusest, kuid kasutatud mõisted on umbmäärased. Tihti unustatakse ka, et elame looduskeskkonnas, milles täiskasvanu saab kiirgusdoosi 2 mikrosiivertit aastas.

EL-i maades  kasutatakse majandus-joogiveena valdavalt pinna- või pinnasevett, mis uueneb pidevalt sademevee arvelt. Selles on radioaktiivsete elementide sisaldus normaalsetes looduslikes tingimustes väga väike ning kiirgusdoos inimestele jääb alla 0,1 mikrosiiverti aastas. Nii on EL-i maades kehtestatud  majandusjoogivee radioaktiivsete elementide sisalduse aastaseks piirnormiks 0,1 mikrosiivertit. Kui pinna- ja pinnasevees on radioaktiivsete elementide sisaldus kehtestatud normist suurem, on tõenäoliselt tegemist tehnogeense saastega. 

Eesti puurkaevusid toitva kambriumi-vendi veekompleksi tingimustes on olukord kardinaalselt erinev. Kui pinna- ja pinnasevesi on noor (alla 100 aasta), on kambriumi-vendi veekompleksi vesi suhteliselt vana (>5000 aasta) ja uueneb väga aeglaselt. Sellistes tingimustes läheneb kivimites sisalduvate ja vees lahustuvate radioaktiivsete elementide osa looduslikes tingimustes lahustuvuse piirile. Sellepärast ei saa pinnaseveele kehtestatud piirväärtust kasutada survelise ja väga aeglaselt uueneva põhjavee kohta.

Samal teemal:

Tervisele ohutu

Radooni poolt inimestele põhjustatav aastane kiirgusdoos ulatub kuni 0,4 mikrosiivertini, üksikkaevude vees kuni 0,7 mikrosiivertini. See pole anomaalne nähtus, vaid normaalne looduslik elementide hajuvuse tulemus. Kas see täiendav kiirgusdoos on inimeste tervisele ohtlik? Kahtlemata pole. See on liiga väike ja jääb teiste põhjuste variatsiooni piiridesse ning pole oluline.

Kambriumi-vendi veekompleksi põhjavesi on Eesti parim, mida on kasutatud aastakümneid ja mille kasutamine jätkub. Selle oluline eelis on, et vesi sisaldab paljusid inimesele vajalikke makro- ja mikroelemente, nende hulgas ka radioaktiivseid, ning veekompleksi vesi on kaitstud tehnogeense saaste eest.

Valter Petersell, Eesti geoloogiateenistuse juhtivgeoloog, Ph.D

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare