üleminekueas naisele on mineraalidest eriti vajalik kaltsium, mis on asendamatu luustiku tiheduse ja funktsiooni säilitamisel.
Eluliselt tähtsad protsessid on võimalikud ainult siis, kui veres on vajalikul hulgal kaltsiumi. Kui toidus pole seda piisavalt, säilitatakse tasakaal veres luukoes resorbeeritud kaltsiumiga luukoe tiheduse arvel.
Kolmveerand üle 35-aastastest naistest sööb toitu, mis katab umbes pool kaltsiumi vajadusest. Postmenopausaalses eas naised, kes ei saa hormoonravi, omastavad ainult kolmandiku vajalikust kaltsiumi hulgast. üle 40-aastased naised vajavad lisaks 1,5 grammi kaltsiumi päevas, hormoonasendusravil naised ühe grammi. Suu kaudu kaltsiumiga ravi on ohutu, hästi talutav ja kõrvalnähtudeta (USA ja Inglismaa teadusasutuste andmetel).
Et organism saaks omastada kaltsiumi, on vaja D-vitamiini ja östrogeene. üleminekueas tekib mõlema aine vaegus eriti naistel, kes ei saa piisavalt päikest - kas ei luba seda tervis või töö.
D-vitamiini määrab vajadusel arst. D-vitamiini allikaks on peamiselt loomsed toiduained. Kasulikud on õlirohked merekalad, tasakaalustatud vitamiinide ja mineraalide tabletid.
Vesi on elu eeldus
Muudest mineraalidest peaks naise toit sisaldama küllaldaselt tsinki. Naine kaotab seda mineraali menstruatsioonidega ja kõhnuskuuride ajal. Tsingi allikaks on seemned, pähklid, heeringas, sardiinid, liha, linnuliha ja munad. Tsingi vähesusel organismis on naisel raske saavutada suguühtel orgasmi.
Vesi on üleminekueas naisele oluline toiduaine. Inimese organismi koosneb 55-60% veest. Vajaliku veehulga säilitamine organismis on elutegevuse eeldus. Suurenev veekadu, mida üleminekueas põhjustavad sageli öine higistamine ja kuumad hood, tuleb tingimata asendada täiendava veejoomisega. Keskmiselt vajatakse 2-3 liitrit vett päevas. Umbes pool sellest saadakse toiduga, teine pool juues. Parim jook on puhas vesi, järgnevad marja- ja puuviljamahlad, mineraalvesi ja rasvata piim. Kofeiini ja rohkesti suhkrut sisaldavaid jooke on parem vältida. üleminekuea vaevusi leevendavad salvei-, astelpalju-, viirpuu-, melissitee (vt Aili Paju "Aed ja mets kui apteek" 1995).
Kas on tarvitatud vajalikul hulgal vett, näitab uriini värv. See peab olema helekollane. Tume uriin (kui pole tarvitatud värvivaid toiduaineid või medikamente) näitab, et on vaja rohkem juua.
Kui naine aktiviseerib ja kasutab õigesti organismis peituvaid reserve, saab üleminekuea muutustest üle hea meeleolu ja harjumusliku elurütmiga.
Häireid leevendab hormoonravi
Kui aga esinevad häirivad sümptomid (sagedased ja tugevad kuumad hood, tugev higistamine öösiti, urineerimishäired jm), tuleb pöörduda naistearsti poole hormoonasendusravi määramiseks. See on enamasti hästi talutav ja tulemuslik.
Hormoonravi on kindlasti vajalik tugevasti väljakujunenud osteoporoosi nähtude puhul, eriti kui on kalduvus luumurdudeks. Riskirühma moodustavad ka naised, keda üleminekueas ravitakse kortikosteroididega (näit. prednisoloniga reumaatiliste haiguste puhul), sest siis lisandub ravimite põhjustatud osteoporoos ealisele luuhõrenemisele. Ohtu suurendab perekondlik eelsoodumus luumurdudeks. Sellest tuleb arsti kindlasti informeerida.
Hormoonasendusravil on osteoporoosist tingitud luuvigastuste korral toime ainult raviperioodi kestel. Riskiseisundis on seetõttu vajalik küllaltki pikk hormoonasendusravi ning tuleb järgida arsti korraldusi. Laialdaseks luutiheduse, ravivajaduse ja -efekti hindamiseks puudub meil veel aparatuur.
Teaduslike uurimuste tulemused lubavad oletada, et lähemal ajal võib olla võimalik osteoporoosi edukalt vältida ja ravida mitte ainult hormoonasendusraviga, vaid ka bifosfonaatpreparaatidega (USA Mayo kliiniku andmed). Tupe kaudu hormoonasendusravi on sageli vältimatu, kui on urineerimishäired.
Hormoonasendusraviks leiavad naistearst ja patsient koostöös sobiva hormoonpreparaadi õige annuse, manustamise viisi ja ravirezhiimi. Tavaliselt määrab arst östrogeene ja progesterooni kombineeritult. Progesteroon kaitseb emaka limaskesta haiguslike muutuste ja vähi eest ning tal on koos östrogeenidega soodne toime kaltsiumi salvestumisele luukoes. Raviperioodil peab naine olema günekoloogi regulaarse kontrolli all.
Enne hormoonasendusravi alustamist on tarvis võimalike vastunäidustuste selgitamiseks arstlik kontroll. Tuleb teha rinnanäärme mammograafiline, suguorganite sonograafiline ja kolposkoopiline ning emakakaela äge tsütoloogiline uuring. Hormoonasendusravi ajal tehakse samu uuringuid ühe-kaheaastaste vaheaegadega, kui ei teki vajadust sagedamateks. Soodsa tausta ravile ja üldse hea tervise tagab aga naine endale ise, kui alustab juba varakult organismis peituvate reservide aktiviseerimisega ja õige kasutamisega.
On tingimata vajalik, et naine ka hormoonravi vältel oleks kehaliselt aktiivne, toituks õigesti ning hoolitseks selle eest, et organismis oleks küllaldaselt kaltsiumi. Vältige sigarette ja alkoholi, püüdke piirata kohvi ühe tassikeseni hommikueinel.
Kokkuvõtteks võib kinnitada, et kvaliteetne elu on täiesti võimalik ka tülikas üleminekueas. Kuid ei tohi unustada, et füüsilisele ja vaimsele koormusele peab järgnema lõõgastumine.
