Internetist leiab tohutult võimalusi, kuidas oma aega produktiivselt sisustada. Tänapäeval on rohkelt võimalusi internetis enda loovuse arendamiseks ning enese harimiseks. Kaugel elavate sõpradega suhtlemiseks pakuvad sotsiaalvõrgustikud ideaalset lahendust. Lisaks pakub riik e-teenustega mugavust ja innovaatilisust. Võimalusi on palju ning see on tegelikult suurepärane.

Kuid mil määral mõeldakse, millistel hetkedel on internetis ajaveetmine oluline või vajalik, kuidas oma aega paremini planeerida? Uuringust selgus, et noored ei teadvusta enamasti sotsiaalmeedia ja sotsiaalvõrgustike ohte. Suur hulk vastanutest tunnistas, et sotsiaalmeediat kasutatakse lihtsalt igavuse peletamiseks.

Ehk on siinkohal ka noorsootööl potentsiaal pakkuda uusi võimalusi, et noored saaksid teha uusi vahvaid ja arendavaid tegevusi ka virtuaalsel tasandil?

Küsiti ka, kas noored peaksid sotsiaalmeediat vähem kasutama, kuid siin läksid arvamused lahku.
Näiteks tõdes üks vastaja: “Tegelikult peaksin küll (vähem kasutama – toim), sest järjest enam tunnen, et ei oska enam inimestega päris elus suhelda (satun tihti piinlikesse olukordadesse), mis tuleb ilmselgelt liigselt internetis suhtlemisest. Netis me ei märka ju ka kirjavigu nii hullult ning me ei pööra neile tähelepanu.“

Kurb tõsiasi on, et nutisõltuvust tunnistavad vaid vähesed – ligi veerand uuringus osalejatest –, kuigi raske on leida küsitletute seast neid, kes on telefonis aktiivsed ööpäevas paar tundi või vähem.

Enamasti veedetakse nutiseadme seltsis kolm ja enam tundi ühes ööpäevas, ent leidub ka neid, kes veedavad seal aega kaheksa või enam tundi.

Märkimisväärne on, et ka viimastest pooled ei tunnista, et on sotsiaalmeediast sõltuvuses.
Huvitav ning samas tõsi on see, et noored teavad, et nad kulutavad liiga palju väärtuslikku aega sotsiaalmeedia ning sotsiaalvõrgustike kasutamise peale. See näitab selgelt probleemi olulisust ning tõstab selle aktuaalsust.

Autor sai hulgaliselt tagasisidet ja kommentaare, millest tuhatkonna sisu oli umbes selline: “Ma polegi sellele varem niimoodi mõelnud, peaksin vist nüüd telefoni korraks eemale panema”.

3480 osalejaga küsitlus viidi läbi interneti teel ja sotsiaalmeedias, kasutades mugavus- ja lumepallivalimit, et jõuda võimalikult suure hulga noorteni. Küsitletud olid vanuses 7-26 eluaastat. 95,7 protsenti noortest märkis, et neil on kasutajakonto Facebooki sotsiaalvõrgustikus. Suurem osa vastanutest olid kooliõpilased üle Eesti.