-Lääne-Euroopas levib E. coli bakter. Kui tõsine oht see olemasoleva info põhjal eestlaste jaoks on?

Oleme ju ELis rahvas rändab vabalt, käiakse turismireisidel. Küllaltki tõenäoline, et see ka siia jõuab.

-Mis on kõige lihtsam tee nakkust vältida?

Elementaarsed reegilid. Kätepesu. Toidu normaalne kulinaarne toidu töötlemine, kuumutamine, vee keetmine, juur-, puu- ja aedviljade pesemeni ja koormine.

Näiteks aprikoosi pestakse harjaga, et bakter välja saaks. Rääkimata kurkidest ja tomatitest, kindlasti käib nende töötlemise juurde soolas pesemine ja ka kätepesu enne sööki. Niimoodi saab haigestumise riski kordades vähendada.

-E. coli bakteri levik Euroopas on saanud üsna üsna intensiivse meediakajastuse osaliseks. Kas on tekitatud liigselt paanikat või ongi tegemist tõesti erakodselt suure haiguspuhanguga?

Nakatunuid on sadades, et mitte öelda tuhandetes. See on ikka erakorraline asi küll. Kui sündmused leiavad aset Euroopa südames Saksamaal ja umbes 20 inimest on ära surnud, siis tuleb seda kajastada, ent mitte emotsionaalselt, vaid peab olema ka mingi iva, et kuidas vähendada haigestumise riski.

-Maailma tervisehoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on haiguspuhangu põhjustanud seninägematu bakteritüvi. Kas see on tavapärane, et haigusetekitaja muutub aja jooksul?

Eks bakter tahab ka elada ning see tähendab inimestele kannatusi. Ka bakterite maailmas toimuvad ühtede tüvede tõusud ja langused.

-Kas Eesti perearstidele on E. coli bakteri levimine lisatööd juurde toonud?

Kindlasti. Inimene on väga kergesti mõjutatav. Ühest küljest võib sümptomite ilmnemise korral olla tegemist mingi muu haigusega, teisalt aga seisundiga, kus inimene võimendab oma normaalseid kehalisi aistinguid. Tekib hirm ja paanika ning inimene ruttab arsti juurde. Arst peab tegema siis uuringud, vereproovid, väljaheiteproovid ja siis hakkab alles selguma, kas on patsient nakatunud või ei ole. See aga võtab aega. Justnimelt see hirm ja paanika on mõnevõrra juurde andnud perearstidele tööd.