Õhtukoolid kasvavad täiskasvanute gümnaasiumiteks
"ühel päeval sai mul koduperenaiseks olemisest villand, kuid selleks, et tööd leida, pidin kõigepealt keskkooli ära lõpetama," räägib Aule (29). Sellest mõttest ajendatuna astus ta õhtukooli. Seda vaatamata levinud arvamisele, et õhtukkeskkoolides õpivad vaid päevaste koolide väänikud.
Klassikaaslased osutusid ütlemata toredateks. Omavahel hakati koguni perekonniti läbi käima. "õhtukoolis oli oodatust palju parem," tõdeb Aule. "Seal oli meeldiv klubiline õhkkond ja suhe pedagoogidega hoopis teine kui tavakoolis. Me olime võrdsed partnerid."
Aule sõnul on õhtukeskkoolis õppimine igaühe enda asi, keegi ei sunni tagant. "Igaüks meist õppis nii, kuidas jõudis - lõunatunnil töö juures või kodus, kui pere oli juba uinunud," räägib ta. "Täiskasvanud inimene teab, mida ta tahab."
Kui Aule õhtukooli läks, oli tal viimasest koolipäevast möödunud üle kümne aasta. Seetõttu pidi ta tublisti pingutama. Ometi suutis Aule kevadel Tallinna 6. õhtukeskkooli "neljade-viitega" lõpetada ja kavatseb peatselt jätkata õpinguid ülikoolis.
Pärast tööd õhtukooli pinki
Aule lugu kinnitab, et õhtukooli õppurid ei ole sugugi väänikud, vaid inimesed, kes soovivad erinevatel põhjustel poolikuks jäänud haridusteed jätkata.
Seda tõestab veenvalt ka Tallinna 6. õhtukeskkoolis direktor Heiki Kiidli läbi viidud uurimus. Esimesena põhjusena, miks taotletakse keskharidust, nimetati soovi elus paremini toime tulla. õppimisega lootsid õppurid tõsta oma enesetunnet, saada harituks ja pääseda kõrgkooli. üksikud olid õppima asunud sooviga luua oma firma, mõned tunnistasid, et edasi õppida soovitasid neil vanemad või lähedased inimesed.
"õhtukooli õpilased on elulähedasemad, nad on iseseisvunud läbi oma vigade ja kehvade koduste tingimuste," ütleb Heiki Kiidli. "Võimalik, et need inimesed lihtsalt ei sobinud päevakooli möllu, olles liialt individuaalsed, keerulisema käitumisega, ent võib-olla ka isekamad ja enam teadlikumad oma õigustest."
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute gümnaasiumi keemiaõpetaja Urve Reino ei ole nõus nendega, kes väidavad, et õhtukoolis õpivad raskema iseloomuga inimesed. "Sügisel tuleb siia õppima igasuguseid inimesi. Esimesel kuul proovivad nad näidata nii kaasõpilastele kui ka õpetajatele, kes nad on ja mida nad oskavad," räägib Urve Reino. Peagi tajutakse, et õhtukooliski peab õppima, vastama ja kohal käima. "Need inimesed, kes tulevad lootusega kergemalt gümnaasiumi lõputunnistust saada või tahavad lihtsalt ennast näidata, kaovad meilt kiiresti," tõdeb Urve Reino.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute gümnaasiumi direktor Ene Pedai sõnul on nende kooli eesmärgiks olla päevaste koolidega võrdsel tasemel.
Lõputunnistuse nimel peab pingutama
Erinevate teadmistega õhtuõppesse tulnute tase tehakse kindlaks esimese kuu jooksul. Kui eelmise kooli viimasel klassitunnistusel puudub mõni hinne või on mõnes aines "kaks", tuleb need puudujäägid eksamite sooritamisega kõrvaldada.
Edasipidi kontrollitakse õpilaste teadmisi arvestustel. Nii õpetajate kui kaõ pilaste tööd lihtsustavad= individuaalkonsultatsioonid, kus saab segaseks jäänud asju üle küsida. Iga klassikursuse lõpus tuleb sooritada eksamid.
Kui õpilane soovib väga õppida, püüavad valdavalt professionaalsed ja staazhikad pedagoogid teda hariduse omandamisel igati toetada. Kui keegi tublidest õpilastest peakski mingil põhjusel õpingud katkestama, võetakse ta soovi korral hiljem kooli tagasi ja ta saab jätkata sealt, kus pooleli jäi. Vaheaeg võib kesta kuni kaks aastat.
õhtukeskkoolides ja -gümnaasiumites on võimalik õpilasi nimekirjast kustutada. Kohustust, anda igale töötavale noorele keskharidus, enam ei ole. Sellele vaatamata on viimastel aastatel tung õhtukoolidesse suurenenud.
Tallinnas on eestlastel võimalik õhtul pärast tööd kesk- ja gümnaasiumiharidust omandada Vanalinna Täiskasvanute gümnaasiumis ja Tallinna 6. õhtukeskkoolis - kummaski õpib üle 400 õpilase. üldse on Eestis kokku 15 õhtukeskkooli. Kõik nad on asunud uuenduste teele, et parandada sellise õhtuse õpetuse mainet ja taset.
Taanlased jagavad õhtuõppe kogemusi
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute gümnaasium liitus 1993. aastal Taani-Eesti õhtukoolide arendusprojektiga, millega on seotud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Paide 1. õhtukeskkool. Neil päevil sõidavad kõigi Eesti 15 õhtukeskkooli juhid tutvuma Taani täiskasvanute koolituskeskustega.
"õhtukeskkoolid peavad muutuma gümnaasiumiks, kus täiskasvanul inimesel oleks võimalus jätkata pooleli jäänud haridusteed ja soovi korral minna hiljem edasi kõrgkooli," räägib Tallinna Vanalinna Täiskasvanute gümnaasiumi direktor Ene Pedai.
Tänaseks on eelpool nimetatud õhtukeskkoolid välja töötanud oma arengukavad, mille koostamisel olid abiks Tallinna Pedagoogikaülikooli teadlased ja taanlased, kes pakkusid koolidele praktilist abi. Projekti eesmärgiks on luua Eestis kõrgel tasemel täiskasvanute üldhariduse omandamise süsteem.
Tallinna 6. õhtukeskkooli direktor Heiki Kiidli sooviks on kolleegide abiga välja töötada oma kooli perspektiivmudel, arenguprogramm ja tegevuskava. "Selleks, et tõsta õhtukoolide mainet, peab iga kool ise alustama ümberkorraldusi ja jõudma nii uue koolitüübini," leiab Heiki Kiidli. "Me ei saa võtta kõike otse mujalt maailmast üle."
Euroopa Nõukogu on 1996. aasta kuulutatud elukestva õppimise aastaks. Selle aasta eesmärgiks on ergutada inimeste iskliku arengut ja algatusvõimet ning võimet kohaneda ühiskonnas toimuvate muudatustega. Seega on õige aeg ümberkorraldusteks täiskasvanute õppes.
KRISTEL KIRSS
