Poliitika poliitikaks, minu pärast kommenteerige ja jagage ning kirjutage sellest nii palju kui tahate ja nii inetult kui tahate, poliitikud on harjunud sõimata saama ja ebaviisakate väljenditega priiskajad on pigem need, kes rumalaks jäävad. Aga muu? Uudised, kus kajastatakse kellegi surma? Kas seda peab samamoodi käsitlema kui poliitikat? Viimasel ajal muutub kõik meelelahutuseks, olgu siis see kellegi lahutus, surm, poliitika. Analüüsime, kirjutame, kommenteerime ja seda kõike stiilis nagu istuksime sõpradega õllelauas. Kas me ikka kõik saame aru, et mis läheb internetti on avalik, olgu see siis sõbra Facebooki sein või iseenda ainult “sõpradele” mõeldud postitus. Need jõuavad tuhandete inimesteni. Kas me mõtleme neid postitusi ja kommentaare tehes sellele, mis kahju me võime teha? Või meedia, jagades videoid ja tehes ühe reportaaži teise järel teemal “kuidas kõik juhtus”?

Ma olen olnud seal teisel pool, kaotanud kalli inimese ja seda kallidust on sõnades raske väljendada.