Oleme toetuste suuruselt viimasel positsioonil
Avaldasite muret selle üle, et Eesti põllumehed saavad vähem otsetoetusi kui vanade liikmesriikide põllumehed. Miks ja mille eest peaks põllumehed üldse toetust saama?
Euroopa Liidus (EL) on alanud uut finantsperspektiivi 2014+ ettevalmistav periood. Ainus reguleeritud poliitika EL-is ongi Ühtne Põllumajanduspoliitika (ÜPP). On ju teada, et hiljem liitunud maade põllumehed saavad kordades väiksemat otsetoetusi kui vanad EL riikide põllumehed. Ometi peame konkureerima võrdsetel tingimustel üldises turukonkurentsis. Seega on praegu, ettevalmistaval perioodil ülioluline esitada oma seisukohti põhjendamaks otsetoetuste võrdsustamise vajadust. Kui praegu on ELi keskmine ha otsetoetus ca 270 eurot, siis Eestis on see number 110 eurot. Rääkimata Taani või Saksamaa jt riikide numbritest, oleme oma toetuse suuruselt ühest viimasel positsioonil. Raske on jätkuvalt sellega leppida. Olles teisipäeval Brüsselis Parlamentidevahelisel Komisjonide kohtumisel, kus osalesid nii EL-i Parlamendi kui ka rahvusparlamentide põllumajandus- ja maaelukomisjonide esindajad, kõlas valdavalt hiljem liitunud riikide esindajate poolt otsetoetuste võrdsustamise soov ja vajadus.
Missugused valdkonnad põllumajanduses vajavad toetusi kõige enam ja kui suured need toetused olema peaksid?
Kuulates põllumajandusvolinik Dacian Ciolost, oli väga meeldiv tõdeda, et uues finantsperspektiivis on planeeritud esmakordselt põllumajandusteaduse meetmetepõhine toetamine. Samuti tähtsustas ta noorte kaasamist põllumajandusettevõtlusse.
Meeldiv oli ka see, et kogu toidu tootmisahelas soovitakse hakata väärtustama senisest enam põllumehe rolli. Põllumees on ju ahela esimene lüli ja tal on raske end kaitsta turul toimuvate hinna kõikumiste eest.
Kindlasti vajab arutelu ka vähemsoodsate alade (LFA) toetamise uute aluste välja töötamine – see oleks Eestile ülioluline. Kui uute aluste välja töötamise üle toimuks uus diskussioon, siis ilmselt oleks selle tulemusel kogu Eesti põllumaa toetuskõlbulik.
Euroopa Komisjon esitas juuni lõpus paberi finantsperspektiivi 2014+ teemal, kus pakutakse meie põllumeestele otsetoetuste võrdsustamiseks pikemat ülemineku aega ja rahaliselt ainult ca 45 eurot, mis tõstaks kogusumma ca 150 euro tasandile. Loomulikult on see ikkagi tugevalt alla keskmise EL-i taseme. Sellel teemal võtsid väga kriitiliselt sõna ka Läti ja Leedu esindajad.
Üks staažikas põllumajandusettevõtja on öelnud: kaotame kõik toetused ära, siis on võrdsus. See kõlab muidugi karmilt, sest põllumees peab täna kindlustama eelkõige 500 miljonilise ELi tarbijaskonna kvaliteetse toiduga, lisaks veel väljaspool ELi. Uus ÜPP puudutab kõiki valdkondi ja peab tagama toiduga varustamiskindluse ning kõrge toidu kvaliteedi. Nii et täna lasub põllumajandussektoril oluline roll, millest meil siin Eestis tihti aru ei saada.
Mida teha, et ikaldus meid valusalt ei tabaks?
Küsimus on klassikaline, mida ikka esitatakse. Põllumajandus on ülioluline ja väga spetsiifiline valdkond, mille tulemuslikkus sõltub väga paljudest asjaoludest. Sealhulgas ka asjaoludest, mida põllumehel võib olla võimatu ette näha ja omal soovil muuta. Põllumajandust tuleb tunda ja austada – ega asjata pole öeldud „narri põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda vastu“.
Nii kaua kui meil poes on toit olemas, ei soovita süveneda selle tootmise spetsiifikasse. Kui siiski süveneda, on tegemist strateegilise valdkonnaga. ELi enamus maid on läbi aegade väärtustanud oma riikide põllumajandustootmist, Eestis on kahjuks olnud erinevaid aegu. Vajame põllumajanduse väärtustamist ning tugevaid spetsialiste. Uus ÜPP annab selleks lootust – seal sisalduvate nõrkade kohtadega peavad aga aktiivselt tegelema kõik EL liikmesriigid.
**
Küsis Margit Adorf