Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
27.02.2018 01:21
Väga õiged mõtted!
Olen ka varem kirjutanud ja lisan ka praegu juurde, et ausse tuleb taas tõsta abielu. Abielus naine julgeb rohkem lapsi saada, kui elukaaslane. Riik juba tegi kord ühise tukludeklaratsiooni, mis soosis abielu. Praegune võim tühistas selle, andes märku, et moraalne keskkond riiki ei huvita. Ja tõesti on imeline, kuidas lastesaamise koha pealt mehi ei kõnetata. Kui mees jätab naised , lapsed ja valib järjest uuemaid mudeleid, siis ajakirjanduse meelest on tegemist: Tegusa mehega!
Näited: ekspresident, EOK president Sõõrumaa jne,jne
    Näita vanemaid (5) Laadin kommentaare...
    27.02.2018 12:29
    ... EOK president Sõõrumaa jne...
    Erinevalt paljudest teistest meestest hoolitseb Sõõrumaa kõigi oma laste ja ex naiste eest.
    27.02.2018 15:04
    Lp. Brita.Te väidate, et paber ei maksa, kinni ka ei hoia vägisi. Õige. Aga kas paberita on siis kindlam. Ei ole. Naise jaoks on ka oluline, et mees annab endale, naisele ja ka ühiskonnale ametlikult selge signaali, et ta pühendub just sellele konkreetsele naisele . Ta peab lugu oma naisest. Peab lugu oma lastest, et ka perekonnal oleks näiteks ühine perekonnanimi. Ma tean, naised kipuvad ütlema, jah mind ka ei huvita see paber. See on lihtsalt ilus vale, nagu "hapud viinamarjad". Kuniks Sa oled ainult elukaaslane, istub südames ikka kahtluseuss, kaua see idüll kestab ja igaks juhuks teed vähem lapsi. Ma vabandan nüüd kõikide isade ja tublide meeste ees, see kriitika kindlasti ei puudutanud Teid. Aga kogu ühiskonnas on ikkagi moraalilangus tunnetatav. Me peame oma lapsi paremini ja vastutustundelistemaks kasvatama. Ja viiskat suhtlemist tuleb ka õpetada. Tervitades Teie "meduus".
    27.02.2018 15:20
    Üks mõte veel. Abielu ongi raske, see on tegelikult omamoodi täiskohaga töö. Ja nagu tööl, tuleb selles lahendada probleeme ja eriarvamusi. Meie noorem põlvkond kipub liiga kergekäeliselt lahku minema. Probleemide lahendamise asemel, minnakse uusi põnevaid probleeme otsima. Nii mehed, kui naised. Raske tundub olevat oma uhkuse taltsutamine. Perekonna eesmärk on ju laste saamine ja kasvatamine, mitte ainult isikliku õnne ostimine.
27.02.2018 06:54
Kolme lapse emana kirjutan kõigele alla. Täpselt minu mõtted.
Kusjuures olen omal nahal kogenud seda langust noor lootustandev spetsialist -> lapsega naine. Olin kaks aastat esimese lapsega kodus, tööle naastes olin nädalaga samas tippvormis, kuid otsese ülemuse suhtumine minusse oli mu jahmatuseks muutunud. Kui enne juhtisin mitmeid projekte, siis ühtäkki tegin vaid reatööd. Mu motivatsioon töötada oli isegi suurem, lapse haigusajaks oli hoidja (sest ise kodus olles oli haigushüvitis naljanumber, mul oli soodsam käia tööl ja maksta hoidjale, ka siis jäi raha rohkem üle, absurdne ju...), kuid suhtumine oli teine. Pärast teist korda kodusolemist oli ülemus vahetunud, uus ülemus oli väga toetav.
Kõik on inimestes kinni...
    27.02.2018 08:24
    Tjah, kirjutad kõigele alla ja resümeena ütled, et kõik on inimeses kinni ...!?
    27.02.2018 11:12
    no just ! kõik ON inimestes kinni ! absoluutselt ! nii ongi . . . ikka inimestest endist algab SUHTUMINE.
    27.02.2018 11:28
    Tänage selle eest ilma lasteta naisi. Mitte mehed ei võta lastega naistelt nende tööd (see on ju reeglina just naiste töö) vaid teised naised, kes ei jahmerda parasjagu lastega...
    Eks need perekonna vastu võitlejad, võrdseid õigusi nõudvad ja laste keskkonnakahjuks kuulutajad ole ju enamasti kõik ilma lasteta naised.
    Äkki peaks tõesti lastega naisi kaitsma just teiste, ilma lasteta naiste eest...
27.02.2018 07:19
Ja nii kui esimene laps 18 saab pole su kolmelapselisest perest riigi mõistes mitte midagi järel. Kaotad nii tulude deklareerimisel, lapsetoetustes jne. Aga 18 aastane elab ikka veel kodus, käib koolis ja vajab toetust! Minu kolmest lapsest on kaks täiskasvanuks saanud ja nüüd olen 1 lapsega ema, kes ei saa isegi tuludeklaratsioonis maksuvabastust veel koju jäänud alaealise lapse pealt.
27.02.2018 07:39
Äre siis parem saage lapsi, mul on neist lastest kahju.
27.02.2018 08:05
Meeste saatus tööturul huvitab keagi rohkem või? Mõne jaoks on alati kõik teised kõiges süüdi.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    27.02.2018 09:28
    Sünnitamisealised naised on nõrgemas seisus, kui sama vanad mehed. Kõike muud võime vaielda, aga sünnitama minna tuleb seni siiski naisel. See eeldab MINIMAALSELT 2 kuu jooksul eemalviibimist töökohalt ning leibkonna lõikes on enamasti ratsionaalsem (majanduslikult kasulikum, praktiliselt võimalikum), kui naine siis jääbki lapsega koju.
    27.02.2018 09:39
    Võtame siis ka mehe sellel ajal töölt ära, siis orbiti arvates on võrdsus majas või aretame mehed sünnitama?
    27.02.2018 09:50
    Ei, seda ma ju ei öelnud, et tuleb jõuga võrdsustada...

    Andsin mõista, et elus on üks bioloogiline paratamatus, mis paneb naised nõrgemasse olukorda tööturul ning mis ei ole valikuline (eeldades muidugi, et perre laps tehakse). Ja veel andsin mõista, et kuna naisel tekib looduse poolt põhjustatud paus karjääri nagunii, on sageli ratsionaalsem, et ta teeb selle siis juba pikemalt ja ongi vajaliku aja lapsega kodus. Viimane väide pole absoluutne, kindlasti on erandlikke leibkondasid.
27.02.2018 08:07
Nõuka ajal oli meil väljakujunenud kultuur. Mees omandas ameti, käis sõjaväes, võttis naise ja pidi suutma pere ülalpidada ja lapsed koolitada. Praegu on mingi soust, mida dikteerivad lesbid ja/või karjäärinaised - emadus on nõrkadele, tehke karjääri! Samas need karjäärinaised ei talu endast vähemteenivaid mehi, kes tegeleks sel ajal kodus lastega, kui nad "karjääris" on.
    27.02.2018 08:44
    Roland, elukeskkond on muutunud. Enamik mehi ei suuda enam üksi peret ülal pidada. Nüüd ongi vaja teistsuguseid mudeleid. Ühiskond on isereguleeruv. Miks lapsi nii hilja (ja vähe) saadakse, on otseselt seotud ühelt poolt elukalliduse ja -tempo tõusuga ning teiselt poolt eneseteostamise võimaluste suhtelise rohkusega.

    Varem ei saanud leibkond oma elujärje olulist parandamist püüelda, sest ühiskondlikult oli lagi ette kehtestatud. Siis suurendatigi peret. Sarnane nähtus toimub praegu külades ja väikealevites, kus saadakse endiselt pigem noorelt ja pigem rohkem lapsi. Seal on ka tinglikult öeldes võimalustel "lagi ees" ja lapsed pigem "juhtuvad."

    Olukorda päästa? Ei saagi... ei aita ei lastetoetused ega lastetusmaks, sest tööl käia ja karjääri teha on igal juhul tasuvam. See ei tähenda, et lastetoetusi pole vaja. On küll, need aitavad noortel peredel paremini toime tulla. Kuid sündivust oluliselt need küll ei tõsta.
    27.02.2018 09:49
    Orbit, kui ühiskond oleks isereguleeruv, siis praegune ladvik ladvas ei püsiks ja me jänki pimedas keelega imesid ei teeks. Kõik vastutaks oma kohustuste eest ja õigustest ei räägiks kõval häälel keegi. Kahjuks elav ühiskond kunstlikus keskkonnas ja kõik probleemid ka sealt alguse saavad. Omad väärtused on asendatud võõraste dogmade, puuslike ja väärtustega ja siis imestatakse, et ei tulda toime. Koloonia ai saa kunagi oma väärtuseid seada kolonistide elujärje järgi, küll aga saavad selle kanali sulgeda mis ühtesi tühjaks imeb ja teisi nuumab.
    27.02.2018 10:06
    Isereguleeruv tähendabki, et reguleerivad mehhanismid hakkavad tööle mingist valulävest alates. Mõõdukas ebakompetentsus korrigeeritakse valimistega, äärmuslik ülestõusuga.

    Õigustest peab vabas ühiskonnas alati rääkima. Esiteks, Sinu õigus või vabadus hakkab nimelt mingist hetkest kahjustama kellegi teise oma. Ja teiseks, inimese isiklikud huvid on reeglina esimesed ja mitte iialgi ei hakka me Sinuga ühtmoodi mõistma, mis on minu kohustus ja mis Sinu oma.
27.02.2018 08:30
Aga sünnitage siis 22 aastaselt mitte 32 aastaselt ja ongi nii, et karjäär ei katke sest lapsed on sündinud enne kui karjäär algas. Probleem ise paistab küll olevat pigem selles,et vanasti olid lapsed õnn ja rõõm, tänapäeval on lapsed mure ja probleem. Inimesed on omale lihtsalt leidnud uue puusliku keda kummarada: raha.
    27.02.2018 09:58
    Suur osa 22-aastastest inimestest seisab umbes sellise küna ees: "Hea küll, kooli lõpetasin, tahaks nüüd erialasele tööle. Miks küll keegi ei taha võtta? Kõik ajavad töökogemust taga. Õnneks leidsin normaalse kaaslase, temaga võiks pere lüüa küll. Kodu oleks vaja. Kodulaenukalkulaator on rikkis vist, mingeid jaburdusi näitab."

    22-aastasele noorele tundub ebareaalne oma kodu soetamine. Ja paljudel juhtudel see ongi ebareaalne. Kinnisvara on nimelt ainuke kategooria, kus inimeste ostujõud ei ole 20 aasta jooksul grammigi suurenenud.
27.02.2018 08:45
Iseseisvudes pöörasime pilgu Skandinaavia maade arenenud sotsiaalse süsteemi poole ja võtsime sealt eeskuju. Ühes sellega eeskuju naiste ja meeste võrdsusest, mis ongi progressiivse ühiskonnamudeli alustala. Sellega muutus Eestis seni kombeks olnud patriarhaalne mõtteviis, et naine on mehe taustajõud, kes võtab enda kanda kõik kodused kohustused.

Kas pole mitte nii, et ennekõike muutus hoopis maksude ja hindade tase ja see kõik muu mõttemaailma muutust eeldav jäi kuhugi sinna tahaplaanile? Poole sajandiga ümberkujundatud inimest ikka mõne aastakümnega tagasi teiste sarnaseks ei muuda...
27.02.2018 08:57
Iga Inimene peab lihtsalt endale selgeks tegema, mis on tema jaoks prioriteet: karjäär või lapsed ning langetama valiku ning siis elama ja teotsema vastavalt oma langetatud otsusele.
Karjäär ja lapsed koos ei ühtu ühegi ühisnimetaja alla, seega pärast lapse sündi võib ja tulebki enamasti LEPPIDA lihtsama tööga.
Muide sedasama teevad mehedki, nimelt LEPIVAD enamasti mistahes tööga kui erialast tööd ei ole või ei jätku, sest enamusele meestest on häbiasi töötuna kodus olla.
27.02.2018 09:18
Naistel on samuti soov ennast teostada nagu meestelgi, et olla väärikas kodanik. Seepärast teevad nad oma karjääri ja eneseteostuse tööl käies. Kuna laps ilmselgelt teeb selle naise jaoks oluliselt raskemaks, siis paljud noored naised esialgu lükkavad lastesaamise võimalikult kaugesse tulevikku. Vahel isegi nii kaugele ,et naised enam lapsi ei saagi. Milline oleks siis see võluvits mis naised õigel ajal sünnitama paneks? Lahendus tegelikult on väga lihtne. Ühiskonnas tuleks luua üleüldine suhtumine, et naise elutöö ja eneseteostus ongi tervete laste saamine ja nendest ühiskonnale andekate ja töökate kodanike kasvatamine. See on tegelikult terve teadusharu, milles naised saaksid osaleda ja ennast teostada. Loomulikult tuleb naised selles ühiskonnale väga tänuväärses ülesandes vääriliselt ka tasustada. Selliselt, et naine saaks ka ilma teise pooleta oma lapsed muretult üles kasvatatud. Lapsega emast peaks kujunema ühiskonna kõige lugupeetavam inimene ja lapsest kõige suurem ja hoitum väärtus. Kui meie riik suudaks need asjad selliselt suunata, oleks eestlaste iibe probleem suure tõenäosusega lahendatud. Kus kohast me selleks raha võtame? See on valitsuste valikute tegemise küsimus.
27.02.2018 09:26
"Ent mõni aeg tagasi rääkisin tuttava noore naisega, kes ütles minu jaoks mõtlemapaneva lause: kui ma tööle läksin, olin noor lootustandev spetsialist, vanemapuhkuselt tulles olen lihtsalt lapsega naine.
See lause pani minus häirekella lööma."

Miks häirekell? Tegemist on ju lihtsate valikutega. Muide, mu abikaasa oli baleriin, tantsis Estonias üle 30 aasta. Primadonnat temast muidugi saanud ei oleks, kuid ta hakkas juba väiksemaid osi saama. Siis aga jõudis kätte lastesaamise aeg ning pärast seda jäi ta rühmatantsijaks lõpuni (lihtsalt "lapsega naiseks"). Kahetses ta? Loomulikult mitte, sest lapsed olid tema jaoks suuremaks õnneks kui "karjäär", mida tänasel päeval ühiskonnas kõige kõrgemale aupjedestaadile seatakse.
Nagu ma juba ennist eelmises kommentaaris mainisin: karjäär ja lapsed mahu ühisnimetaja alla, inimesed peavad valiku ise langetama.
    27.02.2018 17:04
    Minu küsimus Sulle oleks- kas Sinu jaoks oleks ka OK, kui saad lapsed ja pärast seda hakkaks tööandja sinusse hoopis teistmoodi suhtuma, kuigi oskused on samad, teadmised on samad ja võimalused töötegemiseks on samad? Kontoritöö ei ole baleriinitöö.
    Sinule õnneks ei koge mehed seda omal nahal, kuidas laste olemasolu teeb raskemaks töö leidmise ja säilitamise.
    Valikute küsimus?
    Mis hea pärast peaks naine nende valikute ees olema? :) Pole mingit põhjust selliseks vahetegemiseks, naisi, kes on ühtlasi emad, ei peaks kohtlema kuidagi teisiti kui mehi, kes on isad.
    27.02.2018 20:13
    "Kontoritöö ei ole baleriinitöö"

    Ei ole jah. Baleriinitöö on oma olemuselt raskem kui tipssport hommiku kella 9.00 - südaööni 00.00, vahepeal paar tundi pausi (sisuline töö iga päev 12 tundi) ja nii iga päev, päevast päeva, kuust, kuusse ilma ühegi vaba päevata, suvel 1,5 kuud puhkust, millest aga puhkuse teine pool kulub reaalselt enda vormiajamiseks.
    Enamik baleriine pensionini välja ei vea, invaliidistuvad enne. Minu naise klassist balletikoolist lõpetas vaid kuus inimest, laval lõpuni olla suutis ta vaid üksinda, ülejäänud 5 invaliidistusid töö käigus.
    Kurb on tõdeda, et enamus inimesi arvab, et baleriinitöö on ainult veidike laval "kepsutada"
27.02.2018 10:39
Meenutaks, et vene ajal ei olnud pensionis suurt vahet, sest palga suurus ei lugenud, küll aga laste arv.
Tööle naasvad emad peaksid saama aega kvalifikatsiooni taastamiseks. Kui lapsed juba koolieas, siis oleksid osa neist väga head juhid. Perekonna kantseldamine annab eeldustega inimesele juhikogemuse.
Sihuke vähekasutatud kaadrireserv.
27.02.2018 11:18
Kui sa oled 1,5-2a tööturult eemal, siis oledki sa lihtsalt ema lapsega. Kui mees on sama kaua eemal, siis on ta mees lapsega. Seda enam kui ta on noor isa või ema. Kui ema/isa on juba vanem ja tal on mingi reaalne töökogemus, siis on tööturule naasmine lihtsam.
27.02.2018 13:37
Aga võibolla ma ei taha oma tasuvat tööd 3-4 aasta pärast vahetada mingi koristajatöö vastu? Ei soovi 7 päeva nädalas kuskil Püssikas käia teiste sitta rookimas. Olen sellist jama kõrvalt näinud ja endale ei soovi.
27.02.2018 14:02
Kirjutan vanema naisena, kes enam lapsi ei saa ja kes tunneb elu pigem teistes riikides, vähem isegi Eestis (tööalast elu, ma mõtlen). Eestis valitses siiani mentaliteet, et lapsed ja töö on võimalikud koos teha. Seda, et see raske on, ei peetud suure jutu teemaks. Elu on üldse üsna raske, ei ole ju tõsiseltvõetav, et elu siht on kerge äraelamine? Seni on naised tahtnud lapsi, olgu siis kahte või kolme või kui tahes palju - loomulikult, selleks on vaja meeste toetust ja parim toetaja on abielumees, kes vähemalt on kinnitanud oma tahet selle naise kõrval oma elu ära elada ja ühiseid lapsi kasvatada. Ja tööandja ja kolleegide mõistmist, ühiskonna oma. Aga kergeks keegi laste ema elu ei tee, nii nagu valutu sünnitus oleks ainult keistrilõige täisnarkoosiga. Mul on lugedes tunne, et Eestis promotakse häälekalt seisukohta, et laste saamine on raske ja tüütu ja targem on naistel seda mitte teha.
27.02.2018 19:48
Kolme lapse ema, reaalala professor Šveitsis, on öelnud, et olla korraga ema ja erialaselt tipus, see tähendab topeltkoormust.
Keegi pole selles süüdi ja keegi ei saa seda muuta. Ainult topeltkoormuse kandmist saab mõnevõrra kergendada.
Vene ajal ütles üks TÜ professoreid, et kaks last on naise kandidaaditöö, kolm aga doktoriga samaväärne. Tema suurima austuse pälvis topeltdoktor, 3 poja emast teaduste doktor.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega