Õlu: hea maitse või staatuse näitaja?

Õllel on hing, nagu õllejoojalgi. Istuvad mehed laua taga ja tellivad õlled: igaüks erineva. Ja alati selgub, et kõikide teiste valitud õlu pole muud kui solk. Vaid üks on see õige. Saku õlle sõber ei võta A Le Coqi suu sissegi. “Aleka” fänn sõimab Sakut pesuveeks. Saku leeris on veel omad pisiparteid: Originaali, Rocki, On Ice ja laimiõlle pooldajad. Ja kõik peavad oma marki parimaks janukustutajaks.

Ka Taanis jagunevad Tuborgi ja Carlsbergi õlle pooldajad vastasleeridesse, olgugi, et mõlemat joodavat pruulib üks ja sama firma.

Miks suhtuvad inimesed õlle valikusse nagu Vormel-1 võistlusse, kus ühed on tulised Häkkise ja teised Schumacheri pooldajad? Kas õllede maitsed tõepoolest nii erinevad? Või juuakse koos õllega ka marki ja staatust? Ehk on see hoopis tallinlaste ja tartlaste patriotism, mis neid üht või teist valima kannustab?

Õlleretseptid hoitakse tavaliselt suures saladuses. Neid teavad vaid õllemeistrid, kes ise retsepti välja mõelnud. Saku õllemeistri tähtsamaid ametiülesandeid on pärmi hingeeluga kursis olla. "Pärm elab, hingab ja sureb,” suhtub asjaosaline ühte õllekomponenti lugupidamise ja poeesiaga. Komponentide kvaliteet on hea õlle eeldus.

Ja nuputabki usin õllemeister uusi sorte välja, püüdes tarbija maitset tabada. Alati ei taba mitte. Ent eelmise aasta lõpul jõudis Saku Originaal kümne finalisti hulka Londonis toimunud õllede võistlusel Tesco Spring Beer Challenge 2000.

Ent seltskondlikud õlle pimetestid tõestavad, et alati ei tunne tavatarbija oma lemmikut kruusi sisse valatuna ära. Pakend on tähtis, teavad marketingi ja reklaamiinimesed ning õllepudelid näevad head välja. Reklaamiga hiilgavad nii Harjumaa kui Tartu mehed. A. Le Coqi turuletoomine sai eelmise aasta lõpul Marketingi Instituudi ja Turunduskeskuse konkursil Turundustegu `99 tiitli, ergutusauhinna sai teiste hulgas Saku Õlletehas, Saku on Ice turule toomise eest.

Õlle tarbimine aga kasvab. Eelmisel aastal joodi kesvamärga Eestis kolmandiku võrra rohkem kui üleeelmisel. Saku kasvatas oma turuosa paar protsenti ja jõudis hõivata pool turust. Eduka kampaaniaga sai 30% endale A. Le Coq.

Tegelikult kuuluvad nii Saku kui A Le Coq Skandinaavia kapitalile, ainult vesi on Eesti oma.

Täna hommikul oli kerkinud Tallinna Raekoja platsile Saku õlletehase lillevanikuline kevadetervitus rahvale. Võistlus kahe vägeva vahel jätkub.

Kas sel aastal õlletootjate õnnepäevad jätkuvad? Miks teie eelistate üht õllesorti teisele?