“Kui keegi tahab jutustada kuulajatele oma linnast, siis, ükskõik, kuidas ta seda kavatseb teha, on vististi möödapääsmatu, et ta – asjale lähenemiseks – seda linna ajas ja ruumis kuidagi liigendab. Ja küllap on vist kõige loomulikum, kui liigendamine sünnib jutustaja kodude, koolide ja meelis- ning tähispaikade järgi – aga see tähendab ka jutustaja elusündmuste järgi selles linnas. /.../

Kümme aastat olid kodu Kalarannas ja kool Kassisabas mulle minu Tallinnas kaheks tähtsamaks pooluseks. Ja kooli naabruses asetsev pisut lohakil Falgi park, kus poisid, kui ilm vähegi lubas, veetsid iga päev vähemalt suure vahetunni. Muuseas, seal pargis asetses vana terrassiga ja verandaga maja, mis on mulle kaheti meelde jäänud: sellega, et kolmekümnendail kasutas spordiühing Sport seda oma maadlejate treeningpaigana. Ning et 1936. aasta kevadel põntsusid seal põrandad kõvemini kui iial enne. Ja meie veel ei aimanud, et treenijate seas olid seal Palusalu ja teised, kes meie rahvuslikku alaväärsusmuret läheneval Berliini olümpial peaaegu ohtliku eduga kõrvaldada aitasid.

Teisalt mäletan seda maja sellepärast, et seal tegutses hiljem väike rahvateater, kus püüdlikult mängiti mu nende poolt näidendiks seatud novelli “Neli monoloogi püha Jüri asjus.”