On kuskil paraku pulmapäev

Miks kütab abielu nii palju kirgi ka tänapäeval, kui sellest ei sõltu eriti midagi? On aeg hakata tunnustama tegelikke pereväärtusi.

Abielu on ajaloo jooksul sõlmitud ebaromantilistel põhjustel, ta on väändunud võltsiks muinasjutuks, mis ei kindlusta midagi. Ometi on abielu nii ihaldusväärne, et seda ei taheta kõigile lubada ja selle sõlmimine paneb meid alati keelt peksma või kutsumata külalistena kiriku ukse taga külmetama. Selles jäises valguses on kahju, et meie riigi esipaar – nüüd juba ühendnime Ilvesed all – ei saanud kasutada humanistlike jõudude ellukutsutud kooseluseaduse hüvesid.

Ärge saage minust valesti aru, ma oskan abielu hinnata küll. Olen juba täpselt poole oma elust n-ö tanu all olnud. Kuid oma esimese (12 aastat) ja teise (kohe saab seitse aastat) „ausa naise” staatuseperioodi ning 23 aastat kestnud ligimeste lugude koguja ja vestja staaži pinnalt julgen täheldada, et abielus eneses pole peale romantilise žesti midagi muud maagilist, mis aitaks arendada tegelikke pereväärtusi. Need pereväärtused on armastus, austus, teineteise elukoorma kergendamine ja oskus panna oma armsaim endast ettepoole.