Õnne kogemiseks on vaja julgust

Jõulud ja aastavahetus on aeg, mil inimesed teevad elule tagasi vaadates kokkuvõtteid ja annavad möödunule hinnanguid. Pahatihti tunnetatakse, et rohkem on luhtumisi kui õnnestumisi. Tajutakse, et ei olda õnnelik, kuid ei teadvustata endale, mis hinge raskeks teeb.

Psühholoog Ester Väljaotsa sõnul tabavad Põhjamaades elavad inimesed end sellistelt mõtetelt just hilissügisel ja talvel. "üheks põhjuseks, miks inimesed vahetult enne jõule kurvaks muutuvad, võib olla igatsus valguse järele - pimedal ajal on üsna levinud nn hooajaline depressioon," räägib psühholoog. ühtlasi võib sel perioodil kergesti külge saada viirusnakkused, millest paranedes tekib samuti meeleolu langus või masendus.

Kui kõik need asjaolud kokku langevad, tunneb inimene end tõeliselt halvasti. Põhjus peitub inimorganismis. "Sesoonseid meeleolukõikumisi seostatakse sellega, et organismi käbinääre sünteesib rohkem melatoniini. Seda enam, mida vähem on looduses valgust," selgitab Ester Väljaots. Seepärast hakkas inglise arst C. Thomson 1984. aastast sesoonset depressiooni ravima valgusteraapiaga.

Ester Väljaotsa sõnul võiksid inimesed, kes on märganud, et nende meeleolu langeb igal aastal just sügis-talvisel pimedal ajal, proovida valgusravi, mida saab ka kodus teha. Selleks tuleb vaid laualamp põlema panna ja valgust vaadata. Kui põleva lambi kiirgus tundub liialt ere, võib silmad sulgeda. Samasuguse toimega on ka solaariumiseansid.

"Jõulude-eelne nukrameelsus ongi sageli seotud alateadliku valguse ootusega," räägib Ester Väljaots. "Kui ootus venib pikaks, võib see hakata inimest rusuma." Kui kurvameelsus, masendus või ärritumine on kestnud juba pikka aega (kauem kui kaks nädalat), soovitab psühholoog Ester Väljaots abi saamiseks pöörduda tohtrite poole.

Samas on inimeste eluraskused üsna sarnased. Konfliktid, õnnetused, haigused, vananemine ja pinged on elu paratamatu osa. Paljud arvavad, et oleksid õnnelikud vaid siis, kui neil oleks see, millest nad parasjagu puudust tunnevad. Mõnele näib, et õnnest on puudu vaid üks samm - piisav hulk raha, auto, korter, maja. Teistele jällegi, et õnneks on vaja head abikaasat, tarku lapsi või tugevat tervist.

"Enamasti ei oska keegi seletada, mis on õnn, kuid inimene, kes on õnnelik, oskab selle endas kohe ära tunda," lausub Ester Väljaots, lisades, et inimene, kes on korragi õnne tundnud, on võimeline seda veelgi kogema.

Ometi on inimesi, kes ei julgegi olla õnnelikud, vaid eelistavad jääda kurvameelseks. Ester Väljaotsa sõnul peituvad põhjused lapsepõlves. Tema meelest kardavad elust rõõmu tunda need inimesed, kellel lapseeas on juhtunud midagi, mis vaiksel rahulolu ajal on ootamatult vapustanud.

"Selline inimene lihtsalt kardab elu ega julge õnnelik olla või oma rõõmu välja näidata. Ta arvab, et kui kõik on "liiga hästi", juhtub kindlasti midagi halba," räägib psühholoog. Need, kes ennustavad õnnetust ette, öeldes "praegu on kõik küll hästi, aga varsti on kõigel lõpp", oskavad oma elu nii sättida, et ebaõnn ei jää tõepoolest tulemata. Sel juhul aitab kõige tõhusamalt psühhoteraapia, mille kaudu saab välja selgitada, mis segab inimesel elamast olevikus.

Mõni võtab ise hoiaku, et tal ei ole õigust õnnele. Kui talle siiski õnn osaks saab, karistab ta end. "See on teatud mõttes maagiline toiming - purustada oma õnn enne, kui keegi teine seda teha saaks," selgitab Ester Väljaots. Tema sõnul kasutavad mõned õnnetu inimese rolli selleks, et teised ei saaks neilt midagi nõuda. Nad süüdistavad ennast ise, enne kui keegi jõuab neid rünnata. Endamisi mõeldakse: "Kuna ma olen õnnetu (mul on raske saatus, haigus vms), peavad teised mind toetama ega tohi mind koormata".

"Kahtlemata on selline inimene õnnetu, sest ta peab oma eesmärkide saavutamise nimel manipuleerima, kuigi võiks otsekoheselt käituda," räägib Ester Väljaots, lisades, et sageli ei tea nii toimivad inimesed, mida nad tegelikult vajavad.

"Kannatus on küll ebameeldiv, kuid seda saab kontrollida - inimene on niisuguse olukorraga harjunud," selgitab psühholoog Tiiu Meres. "õnne üle on aga võimatu kontrolli saavutada. Seda kas on või ei ole. Ainus, mida on võimalik valitseda, on mõõdukas kurbus."

Tiiu Meres usub, et inimesed, kes suudavad olla õnnelikud, tunnevad paratamatult ka kurbust, sest kõik tundmused on omavahel seotud - nii positiivsed kui ka negatiivsed. "Seega ei tohiks õnne mõõta üksnes probleemide puudumisega," ütleb ta.

KRISTEL KIRSS

Otsige abi, kui:

*varem rõõmustanud asjad jätavad ükskõikseks

*söögiisu kahaneb/kasvab tunduvalt

*teil on unehäired

*teid kammitseb süütunne või abitus

*tunnete jõuetust ja rahutust

*te ei suuda keskenduda

*elu näib mõttetu