Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
õps
05.06.2015 07:00
Ühest küljest ju vahva, et noored kümnesse erinevasse ülikooli eri aladele kandideerida saavad. Teisest küljest näitab see huvi ja sihi puudumist ehk lähen sinna kuhu sisse saab.Ehk siis: õpitakse "kõike", pikka aega, lõpetamisega venitatakse ja tulemus on see, et ei teata-osata mitte millestki mitte midagi.
    05.06.2015 07:46
    kitsa suunaga võid kindel olla vaid pedagoogikas või meditsiinis.
    Kõik muud alad on küsitavad, kas on ikka rakendust.
    Pigem
    05.06.2015 09:02
    on raskusi rakendusega ikka neil, kes ongi nii püüdnud sügavuti minemist vältida ja igast asjast veidi õppinud. Sellisel moel võib õppida see, kellel tööle minekut vaja pole ja oma lõbuks nii aega viidab.
    Selge see, et need, kes ikka mõne ameti selgeks tahavad saada, arstiks inseneriks või juristiks saada, need ei saa kuidagi teisiti, kui peavad ikka need erialad süvitsi endale selgeks tegema.
    Me ei taha ju endale arsti, kes on veidi õppinud kopsuhaigusi ja selle kõrvale laialt baletitantsu, hispaania keelt ja tuvide psühholoogiat.
    orjarahvas
    05.06.2015 11:36
    Halliku tekst on ühe professori jaoks silmapaistvalt segane. Tausta uurides selgub, et tegemist on teadlasena pea olematute saavutustega ülikoolis karjääri teinud tegelasega. Sihukeste täna juhin surnuaeda, homme teatrit stiilis hüpetega.
    Soovitus on õige vaid juhul, kui õppimise eesmärgiks seada raha teenimine.
05.06.2015 07:02
Ja pealiskaudsus süveneb... Laiaprofiiliga lüpsja-traktoristid ei vii riiki edasi - riigi toimimiseks on vaja oma ala sügavuti tundvaid spetsialiste, mitte aga lõpetamata kõrgema haridusega (bakalaureus oma kolme aastaga on ju seda!!!) laia profiiliga kretiinseid professionaale (kes teavad kõige kohta midagi), vaid professionaalseid kretiine (kes teavad mittemillegi kohta kõike)... Teiste sõnadega, meil on vaja inimesi, kes on just kitsas lõigus võimalikuly suurte teadmistega, aga mitte inimesi, kes on võimalikult laias valdkonnas praktiliselt olematute teadmistega (teades vaid üldiselt valdkondade pealkirju)...
    05.06.2015 07:48
    profiil viib edasi küll.
    Ettevõtjad muuseas on kõik laia profiiliga.
    kogu ühiskond ootab nendelt suuremat vastutustunnet, kui lihtsalt palgatöölistelt.
    Meil pigem tendents, et professioon pole tähtis, vaid sugulus, tutvus.
    TT
    06.06.2015 17:10
    bakalaureus ju alustatud kõrgem - spetsialistiks saamiseks tuleb veel tublisti õppida ja mitte üldaineid
    samas on baka täpselt sobiv ministeeriumiametnikule - liiga palju mõelda veel ei oska, ja teeb mida ülemused nõuavad...
r
05.06.2015 07:13
Kummaline soovitus, olen vastupidisel arvamusel ehk spetsialiseerumine on see mis viib riiki edasi, sh indiviidi ennast. Kellele vaja hunt kriimsilma oma 7 ametiga
arvaja 35
05.06.2015 07:23
Pigem soovitaks olla parim oma alal et hästi elada mitte natuke siit ja natuke sealt.

Ei mõista
05.06.2015 07:23
Spetsialiseerumine (kitsa eriala omandamine) ongi see, mis on toonud meid 21. sajandisse ja taganud arengu igas valdkonnas. Kui me nüüd hakkame jälle olema multifunktsionaalsed nagu oldi seda 18.sajandil, siis tegemist on pigem tagasimineku kui arenguga. Vaadates tänapäeva erialateadlase seisukohalt, siis 18. saj sama erialaga tegeleja oli pigem diletant. Vanemal ajal, kui teadmiste mastaabid olid piiratud, võis tõesti olla "tegija" korraga nii matemaatika, ajaloo, füüsika, filosoofia, sõjanduse ja käsitöö valdkonnas. Tänapäeval, kui teadmiste maht on tohutult suurem kui 18.saj, on lihtsalt mõeldamatu olla korraga kõik. Absurdne. Nagu eelkõnelejad juba viidanud, on tegemist pealiskaudsusega ja see ei vii küll meid kuhugi edasi, vaid ikka tagasi.
Nojah
05.06.2015 07:28
Tegelikult pole mingit tähtsust, MIDA õppida, tähtis on õppida. Inimene, kes on õppinud ja õpib, suudab kohaneda ka muutuvas maailmas.
    huviline
    05.06.2015 10:57
    küsimus ongi kohanemises ja valmiduses KOGU AEG õppida ja veel rohkem - areneda.
    leidsid ala, millega tegelda, täienda end ametialaselt ja karjääriliselt või kui valdkond ammendas end, õpi uus amet
Puukruvi
05.06.2015 07:46
Saksamaa majanduse võluvits on,sakslased püüdlevad hariduse poole, kus üksikisik on ühel kitsal erialal ületamatu.Abiventiiliks on madalapalgalised võõrtöölised naaberriikidest.
küll see mull ka lühkeb pauguga.
05.06.2015 07:51
Surimurri maailm, .
tjaa
05.06.2015 07:53
on olemas akadeemiline kõrgharidus + kraadid ehk st. max akad.kõrgharidus. Ilma tutvuseta ehk erakonna abita aga ei pääse kuhugi. Jah elab ära sissetulekust, aga see ei vii edasi ja ilmselt on õppimine olnud "maharaisatud aeg".
sakk
05.06.2015 07:54
Parim saab olla ainult kitsalt spetsialiseerudes. Vastasel juhul on tegemist nuhkide ja spioonide koolitamisega. Vot nuhid ja spioonid peavad olema huntkriimsilmad 7 ametiga.
Marx
05.06.2015 08:41
Eelnevad kommenteerijad on kõik ära öelnud, aga paneks enda arvamuse nii: õpi üks asi selgeks (sh soovitavalt tööta kooli kõrvalt) nii et saad toidu lauale, tòöta selles 4 aastat ja vaata siis edasi.
uss
05.06.2015 09:10
Sõltub mida kitsa ja laia hariduse all silmas peetakse. Kui nn laiapõhjalist haridust defineeritakse sellisena, et sa pead teadma kõigest natuke (umbes nii, et õpid 1 kursuse religiooniuuringud, 1 kursuse füüsikat, 1 kirjanduslugu, 1 ajalugu jne), siis on tulemuseks nn pehmo, kes ei tea õigupoolest mitte midagi. Kui kitsa profiili all mõistetakse seda, et inimene teab kõike Kolmekeisrilahingust või rahvalaulu värsimõõtudest, aga mitte midagi enamat ajaloost / kirjandusest, siis on see loomulikult ülepingutus.

Klassikalised erialad (nt ajalugu, inglise filoloogia, füüsika vms) on ise juba oma olemuselt piisavalt avarad. Kui nendest piiridest minnakse üle ja võetakse suund kõigeteadmisele, siis kaotab haridus oma mõtte. Euroopa traditsioonis on vähemalt 20. sajandil alati fokusseeritud ühele ainevaldkonnale, see tagab pädevuse ühes valdkonnas, millele hilisemas nn elukestvas õppes saab erinevaid asju lisada, aga kui fookust ei ole, vajub kõik laiali.

Kas keegi soovib end ravima arsti, kes on suure osa oma haridusest omandanud eri teaduskondades oma silmaringi laiendades, või hädaolukorras nõustama juristi, kes teab natuke õigust, aga omab palju teadmisi antropoloogiast, sotsioloogiast ja filosoofiast?
Noojaah
05.06.2015 10:18
eks siin teatud vastuolu ole.
Spetsialiseerumine on edu alus, seda kindlasti. Kuid Eestis ei ole vahendeid, millega vajalikul arvul spetsialiseerunuid saaks end ära toita.
Seega tuleb leida kompromiss kvaliteedi ja nõudluse vahel.
siis vabariigi esiasotsiaali Evelin poole pole mõtet pöörduda sul
05.06.2015 10:22
kui ei taha endale arsti, kes on veidi õppinud kopsuhaigusi ja selle kõrvale laialt baletitantsu, hispaania keelt ja tuvide psühholoogiat.
totsent
05.06.2015 10:28
Õpi midagi SELGEKS! "Asjatundmatuid" diplomiomanikke on jalaga segada, tõsi, paljudel neist läheb elus hästi - küsime miks? Põhjus on isikuomadustes - kui sa oled juhitüüp, siis vali laiem haridus, on suurem töökohtade valik, samuti kui sa suudad eskimole lund müüa - siis võid ka asju "laialt" võtta, tüdid automüügist ära, hakkad tööpinke või ekskavaatorid müüma....
Aga kui sa pole juht, sündinud müügimees ega visionäär, siis jääb üle kas saada mingi ala spetsialistiks või jäädagi tööjõuturu alumistel astmetel seiklema.
Lp koolilõpetajad
05.06.2015 12:25
Artikli autori soovitus teile on see, et vältige seda ülikooli, tegelikult vältige üldse Eesti ülikoole, kus arvatakse, et laiapõhjaline haridus on see, mida vajate.
Edukad riigid on edukad just seetõttu, et nende spetsialistid on spetsialiseerunud, nad on pühendunud oma oskuste lihvimisele ühes kitsas valdkonnas, ja tänu sellele on neil õnn töötada koos proffidega, sest ka nende kolleegid on omal kitsal alal pühendunud. Nii tekibki parem toode, teenus, innovatsioon, mille eest kõrgemat hinda küsida ja millest kõrgemat palka makstakse.
Kummastav on, et ühe väärika kõrgkooli esindaja, kes ise noori õpetab, pealiskaudsust tagant kiidab.
    05.06.2015 13:12
    Jah, ega ma ka algul ei uskunud, et sellist jampsi propageerib alma materi prorektor... Aga eks sinnasamasse on see meie rahvusülikool keeratud... Kui varem oli Peda tuntud kui humanitaartehnikum, siis nüüd on meil siis järg Tartu Ülikooli käes...
Noor peaks valima
05.06.2015 18:32
ülikooli selle järgi, kui heas vastavuses on ülikooli õppekavad töömaailma reaalsete vajadustega, kas õppekavad on koostatud selle järgi, mida tõesti vaja on või selle järgi, millised õppejõud ülikoolil olemas on. Olnud seal näiteks viimased 20-30 aastat. Noored peaks ülikooli ja eriala valmides uurima, kuhu lõpetajad tööle lähevad. Kas lähevad. Ja kui kiiresti peale lõpetamist. Ja prorektorile teadmiseks veel, et ülikooli ei katkestata mitte ainult vale erialavaliku tõttu, vaid näiteks ka seepärast, et ei olda rahul pakutava kvaliteediga. Demagoogiline artikkel, mis müüb ühte teatud ülikooli.
    Subudai-bagatur
    06.06.2015 19:53
    Võib ka vastupidi olla. Nn. töömaailma kvaliteet ja vajadused, ehk tehnoloogiline tase võib maha jääda sellest tasemest, mida kirjeldab ja mille poole püüdleb antav haridus.
põhjust tagajarg
05.06.2015 21:45
Kui juhtkonnal on selline mentaliteet siis ei ole ime, et rahvusvaheliste suhete osakonna üliõpilased korraldavad sõidu Mägi-Karabahhiasse ja pärast imestavad kui Aserbaidžaan protestib.
Sõdur
06.06.2015 07:21
Õpi omale 9 ametit. Küll kümnes amet (nälg) tuleb isegi. Eesti vanasõna. Peale kroonut läksin trükikotta, teadmata trükkimisest midagi. Paari päevaga õppisin fotograafiks, olin veel suuteline vajadusel tegema trükivorme. Töötasin erinevates trükikodades pea 20 aastat. Õppisin veel käsiladujaks. (sain 5kat. fotograaf, 4kat laduja). Estonia riigis läksin tööle traataia taha, eesti kuulsamasse kindlusesse. Kartsin meeletult igasugu....Praegu tunnen ennast pättide (vargad, tapjad jne) seas nagu kala vees. üle 20 aasta käinud patrullides, korda hoidmas. Kõik seda on mulle andnud "elukool". Kroonus õppisin vähemalt iseseisvat elu, pauku tegema, müüri laduma ja inimesi päästma, vene keelt. 12 a koolis ei õppinud midagi.
Spetsialist
06.06.2015 13:31
Tegelikud teadmised ja oskused liiguvad isalt pojale, mitte mingi juhusliku õpetaja käe all.
Spetsialiseerumine on tegelikult üks orjastmise erivorm, millest paljud ei suuda aru saada. Spetsialist ei saa hakkama ilma tuhandete teiste "spetsialistideta".
Lisaks ei tea spetsialist ise ka kui hea või halb tema tegelik oskuste tase on.

Aga au RUDOLF RIMMELILLE:

http://rahvuslane.blogspot.fi/2011/10/rudolf-rim...
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega