Õpilased pakuvad Elfriede Lenderit
Elfriede Lenderi Gümnaasiumi vilistlaskogu ja kunagised õpilased peavad põhjendatuks lugeda Elfriede Lender (ja Jakob Westholm) sajandi 100 suurkuju sekka. Kummastav on, et seni avaldatud nimekirjades leidub äärmiselt vähe haridustegelasi, kelle eesmärgid, põhimõtted ja töö nende elluviimisel kujundavad kõige otsesemalt rahva palet, meelsust ja hoiakuid. 1907. aastal rajas Elfriede Lender Tallinnas esimese gümnaasiumi eesti soost tütarlastele, kus esmakordselt seisis õppekavas ka eesti keel. Eesti Vabariigi ajal arenes sellest koolist esinduslik eragümnaasium, milles pakutava hariduse kõrge tase ja valitsev rahvuslik vaim(sus) kujundasid mitu põlvkonda eesti naisi, s.t emasid, kes andsid omandatud väärtused edasi oma lastele.
Eesti meeste aatelisuse ja väärikuse vermimisel oli hindamatu Jakob Westholmi töö tema poeglaste gümnaasiumis.
Elfriede Lender ja Jakob Westholm panid oma koolides pearõhu just vaimsuse, eetika ja kõlbeliste ideaalide kasvatamisele, mis on ühe rahva püsimajäämisel vaieldamatult ülimalt oluline. See oli ka nende kahe silmapaistva haridustegelase teene, et eesti rahvas suutis lõplikult murdumata vastu panna 50-aastasele sovjetlikule muserdamisele ja taastas esimesel võimalusel oma riikliku iseseisvuse.
Elfriede Lenderi Gümnaasiumi vilistlaskogu volitusel