Õppelaenude süsteem toppab minevikus

Riik võiks ise käendada nende laenu, kel selleks muid võimalusi pole.

Õppelaenu maksimaalmäär jäetakse järgmiseks aastaks 1920 euro suuruseks. Minister Jürgen Ligi põhjendas seda Postimehele antud intervjuus väitega, et laenu võtab väga vähe tudengeid ja ka elukallidus püsib samal tasemel. Samuti olla vajadus vähenenud tasuta kõrghariduse, vajaduspõhise õppetoetuse ja muutunud hoiakute tõttu. „Huvi õppelaenu võtmise vastu on väga väike,” sõnas Ligi.

Väga võimalik, et vajadus ongi vähenenud ja noored võtavad laene kaalutletumalt, mis on ainult hea. Paraku on mõnelgi puhul määrav võimaluse, mitte vajaduse puudumine. Konkreetsemalt pean silmas riigi panust õppemaksude käendamisse.

Hea lugeja, kas sinagi oled õppelaenu võtnud? Millal laenu võtsid ja kui palju? Mille peale raha kulus? Kui palju suuremat summat oleks tegelikult tarvis läinud? Oli laenamine nüüd tagasi mõeldes vajalik ja õige otsus? Kuidas sujub laenu tagasimaksmine? Mida arvata praegusest õppelaenude süsteemist ja kuidas saaks seda paremaks teha? Võta sõna aadressil [e-mail] !