Orden kui kahekõne riigiga
Igal vabariigi aastapäeval tänab president teenekaid riigikodanikke ordenite ja aumärkidega. Sel aastal jagab Lennart Meri ordeneid rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Möödunud neljapäeva Päevaleht nägi presidendi lahkes ordenijagamises püüdu enne ametist lahkumist endale sõpru juurde võita.
“Kahjuks teeb Meri ametist lahkumise eel ordeneid külvates karuteene kõigile varasematele ning tulevastele teenetemärkide omanikele. Neli-viis aastat tagasi oli ordeni omamine iga ametniku, poliitiku või kultuuritegelase jaoks tõeline tunnustus, sest neid jagati ainult väärikamaist väärikaimatele. Tänavu devalveerivad Lennart Meri lahkumiskingitused aga teenetemärkide prestiizhi samamoodi nagu raha kontrollimatu juurdetrükkimine vähendab selle väärtust,” kirjutas Päevaleht.
Heraldikakunstnik Priit Herodes aga leidis, et Eesti president on ordeneid jagades liigagi kitsi olnud.
“Üldise rahvusvahelise tava kohaselt antakse ordeneid ühele protsendile elanikest. See on hästi läbimõeldud tava. Kunagi pole seda hirmu, et ordeneid antakse liiga palju ja ordeni kui riikliku tänumärgi väärtus kaob. Saja aasta vältel vahetub teatavasti kolm põlve,” kirjutas Herodes.
Eestis on Iseseisvuspäeval aumärke saanud keskmiselt 200 inimest aastas. Käesoleva aasta nimekirjas (mille Päevaleht ennatlikult avaldas) on ligi 500 nime.
Kas seda on liiga palju?
Headel naabritel soomlastel on vastav arv 5000-6000 autasu aastas, kuid mingist devalveerumisest seal ei räägita, kirjutab Herodes.
Nende inimeste hulgas on peale õpetajate ja haridustöötajate ka diplomaate, elupäästjaid ning raamatupidajaid, aga samuti riigiametnikke ja vabadusvõitlejaid.
Lennart Meri ise on öelnud, et orden on väga spetsiifiline kahekõne vorm riigi ja oma kodanike ning riigi ja tema välispartnerite vahel. "See on üks teatav keel," ütles ta. "Ja selle keele reegleid, selle käändkondi ja pöördkondi peab tundma."
Eestlane on igasugu välise hiilguse suhtes tundlik. Pigem vähem kui rohkem, näib talupoeglik mentaliteet ütlevat.
Riigivapi esimese klassi ordeni kavaler Jaan Krossi sõnul peaksid Eestis teenetemärgi saama inimesed, "kelle kohta vastavad kaalud annavad vastava näidu".
"Ma ei oska neid inimesi piiritleda, aga nad peaksid olema teenekad ja võimalikult laiadele hulkadele enam-vähem teadaolevad inimesed. Selle kõrval võib olla siiski ka spetsialiste kitsamatel erialadel. Ühesõnaga targa komisjoni poolt valitud," märkis Kross.
Inimesi, kellel on märkimisväärseid teeneid Eesti ees, on nii palju, et riik ei jõua mitte kunagi kõiki neist tänada, ütleb Herodes.
Kuidas siis on selle riikliku tunnustamisega – on seda üleliia või liiga vähe?
Vaadake lisaks ordenitele kandideerijate nimekirju:
