Märkimisväärne on ehk see, et patriotism on endiselt ka uue Reformierakonna juhi jaoks tähtsam, kui vabadus. Ma usun, et see oli vägagi kaalutletud valik seetõttu, et see asetab endiselt Reformierakonna turvalisse ja harjumuspärasesse konservatiivsesse sängi. Seega meeldigu see kellelegi või siis mitte, ei saa Kaja Kallase Reformierakond olema Siim Kallase Reformierakond ja järgmisi valimisi silmas pidades on see pigem õige valik, aga seda on veel vara hinnata.

Ideoloogiliselt oli kõnes markeeritud erinevaid vastandusi Keskerakonna poliitikatele alates tasuta transpordist, lõpetades õhukese riigi põhimõtete väärtustamisega. Samal ajal võiks ka niimoodi öelda, et kõnest oleks oodanud rohkem teravust ja vähem ettearvatavust. Aga veelkord, see on ilmselt Reformierakonnas hetk, kus peab pigem andma liikmetele kindlust, et senini toimiv ideoloogiline kurss jätkub ja väga suurt paadikõigutamist Kaja Kallas ei planeeri.

Kõne puudutas loomulikult ka populismi ja mõningal määral ka äärmuslust kui probleemi, kuid ka seda pigem markeerival moel, rääkides näiteks tõrvikumarsist patriotismi kontekstis. Kallas rõhutas mitmel korral oma nägemust Eestist, kui ettevõtjate sõbralikust riigist ja vastandas seda riigikapitalismile. Ettevõtjaskonnas on kindlasti suur huvi, milliseid konkreetsemaid lahendusi Kallas siinkohal võiks tulevikus välja käia.

Kokkuvõttes võib öelda, et kena kõne, kus samas üllatusi ja uut väga palju ei olnud.