On hästi teada, et eri elanikkonnagruppide sissetulek võib olla keskmisest märgatavalt suurem või väiksem. Nii teenivad naised igal pool vähem kui mehed, vahe on tüüpiliselt umbes 20 protsenti. Sarnane on ka mustade ja valgete palkade suhe Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra vähem on uuritud etnilisi palgaerinevusi Euroopas, sealhulgas Ida-Euroopas ja Eestis. Ometi on need ka siin tavalised.


Osutub, et Eesti (ega ka Läti) pole erand. Siin teenivad mehed, kes ennast eestlasteks peavad, umbes 10–15 protsenti rohkem kui mehed, kes arvavad ennast mõnda muusse etnilisse gruppi. 15-protsendine vahe on sissetulekutes ka siis, kui võtta arvesse kõik, mida me oskame arvesse võtta – haridustase, elukoht, keeleoskus, amet ja elukutse... Kui vaadata niisuguse palgaerinevuse arengut perestroikaaegadest tänapäevani (vaata graafikut), siis näeme palgavahe kiiret kasvu 1990. aastate algupoolel, püsimist enam-vähem samal tasemel järgnevad kümme aastat ning kahanemist viimasel paaril aastal.

Otsest diskrimineerimist pole

Lihtsaim palgaerinevuste seletus on diskrimineerimine. Ajaloos on pikki perioode kehtinud madalamad tunnitasud mustadele, naistele või lastele, sõltumata vastava töötaja kvalifikatsioonist või tööoskustest. Tänapäeval tundub niisugune seletus aga vähe veenev. Ühest küljest keelavad diskrimineerimisvastased seadused palga diferentseerimise etniliste või sooliste tunnuste alusel. Teisalt nõuab domineeriv liberaalne majanduslik mõtlemine, et tasu makstaks vastavalt tööpanusele, mitte emakeelele või usutunnistusele. Tõsi, palgast pole kombeks rääkida, ning on võimalik, et olukorras, kus palk on läbirääkimiste küsimus, ei suuda venekeelsed töötajad endale sama head tasu välja kaubelda.

Kas väiksem palk võiks olla seotud halva eesti keele oskusega? Üllatuslikult on keeleoskuse roll väike. Üle poole venekeelsetest töötajatest arvab, et oskab eesti keelt mingilgi tasemel. Meeste palgas see aga peaaegu ei kajastu, naiste palgas kajastub mõnevõrra rohkem. Samas seostub inglise keele oskus selgelt umbes 15-protsendise palgavõiduga. Miks nii? Siin võib olla põhjuseks erinev arusaam keeleoskusest eesti keelt emakeelena ja võõrkeelena valdajate hulgas. Inglise keel on meile kõigile võõrkeel ning me saame selle oskusest ühte moodi aru. Eesti keelt emakeelena rääkijad aga eeldavad märgatavalt kõrgemat keeletaset kui võõrkeelena rääkijad. Võib-olla oleks vaja tunnustada tunduvalt vigasemat eesti keelt, nii kõnes kui ka kirjas, et see keel saaks täita enamuskeele rolli?

Eestlased juhtivatel kohtadel

Ka Ida-Virumaa probleemid ei ole palgaerinevuste põhjuseks. Kõige suurem – isegi 20 protsenti – on sissetulekute vahe hoopis Tallinnas. Ka Nõukogude-aegse, vananenud hariduse ning töökogemusega on vahet raske põhjendada – igatahes ei ole vahe noorte sissetulekutes sugugi väiksem kui keskealistel.

Üks võimalik seletus on asjaolu, et enamik juhtivaid amtikohti on eestlaste käes. Eesti ettevõttes on tavaline, et kontoris räägitakse eesti ja tsehhis vene keelt. Tööle võetakse väga palju tutvuste kaudu ja sageli eelistatakse endasuguseid inimesi. Eesti- ja venekeelsete tutvusringkonnad on aga suuresti lahus. Seega on venelastel keerulisem meelepärast tööd leida, kuna esiteks ei jõua tutvuste kaudu liikuv info nendeni ja teiseks eelistatakse parematele töökohtadele võtta eestlasi kui inimesi, kes “sobivad paremini kollektiivi”.

Oluliseks sammuks sedalaadi probleemide vähendamisel oleks keelekogukondadevaheliste sidemete tugevdamine. Näiteks vene koolide reformi seisukohast ei ole niivõrd oluline eestikeelse õppe sisseviimine, kuivõrd see, et eri taustaga õpilased käiksid samas koolis ja klassis. Eestikeelse õppega kool, kus käivad ainult venekeelse taustaga lapsed, ei loo ikkagi rahvusrühmade vahel sidemeid. Tõsi, eri taustaga õpilasi ühte kooli panna on raske.

Kuid ikkagi võiks see olla ideaal, mille poole püüelda. Teine oluline eri etnilisi rühmi kokku viiv organisatsioon on sõjavägi, just kohustuslik ajateenistus.

Kokkuvõttes on venekeelse elanikkonna majanduslik seisund halvem. Peamiseks põhjuseks ei ole keeleoskus või Ida-Virumaa probleemid, vaid pigem vähesed kontaktid rahvusrühmade vahel.

* http://www.mtk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=240702/febawb53.pdf