Oudekki Loone: 9. mai on suur püha ka Eesti jaoks, kui oskame hinnata teistegi rahvaste vabaduspüüdlusi ja mitte pöörata natsismi
Lääne-Euroopa tähistab 8. maid vabastamispühana natsismist, Venemaa tähistab 9. maid võidupühana. Itaalia tähistab vabastamispühana 25. aprilli, paljudel teistel maailma riikidel on Teise maailmasõjaga seotult mingid muud tähtpäevad, mõned ei tähista seda üldse. Muidugi, kuna sõda sai alguse Euroopast, natside maailmavallutusplaanidest ning üldisest kolonialismi-imperialismi tüüpi välispoliitilisest ruumist, on just Euroopas kõige enam põhjust Teist maailmasõda ja selle lõppu meeles pidada.
Eesti?
Eesti ei võtnud sellest sõjast aktiivse poolena osa, ehkki sõda peeti meie territooriumil ja me kaotasime selle sõja tulemusena oma suveräänsuse. See mitteosavõtmine võis olla paratamatus, aga kuna meie riigis oli ka vahetult enne sõja puhkemist autoritaarne valitsus, siis me ei saa kunagi teada, milliseid valikuid oleksid teinud rahva poolt demokraatliku mandaadiga poliitikud. Kuid on selge, et 1939.-40. aastaks ei olnud Eestil enam üldse häid valikuid järele jäänud - ainult otsustada, kelle koloonia me olla tahaksime. Pole suurem asi ruum poliitikat teha. Seega, Eesti ei pruugiks tingimata Teise maailmasõja lõppu Euroopas suurelt tähistada.