Oviiri vastulause Madisonile: kas EKRE võtab Euroopa Liidu järel sihikule NATO?

 (248)

Oviiri vastulause Madisonile: kas EKRE võtab Euroopa Liidu järel sihikule NATO?
Foto: Andres Putting

Delfi pealkirjastas eile Jaak Madisoni (EKRE) vastuse Barbi Pilvrele (SDE) parafraasiga „naeruväärne on lugeda arvamuspuhanguid, kus sotsid räägivad rahva enamuse tahtest“. Olen üllatunud.

Madison nimetab naeruväärseks, et 77% meie inimestest, kes viimase küsitluse järgi toetavad Eesti kuulumist Euroopa Liitu, on rahva enamus. EKRE-le on see võibolla vähemus, kõigile teistele siiski enamus – rohkem kui kolm neljandikku.

Jahmatav on aga, et Jaak Madison ja ilmselt EKRE laiemalt ei saa aru, kuidas on Euroopa Liit aidanud kindlustada Eesti iseseisvust. Ta veeretab Barbi Pilvrele vastates juttu ekreliku rahvahääletuse poole, et kas Eesti peaks kuuluma EL-i või tuleks „loobuda küürutamisest suuremate poiste ees ja lähtuda riigijuhtimises vaid meie rahvuslikest huvidest.“

Hää kolleeg Madison, Euroopa Liit ongi Eesti rahvuslikes huvides. Oli aastal 2003, kui meil toimus ühinemisreferendum, on aastal 2017 ja loodan väga, et on ka aastal 2031. Euroopa Liit kindlustas ja kindlustab Eesti iseseisvust, meie riiklikku ja rahvuslikku iseolemist, eesti keelt ja kultuuri.

Samal teemal:

Kujundlikult öeldes: kui NATO on meie julgeoleku vihmavari, siis Euroopa Liit on selle varju käepide.

Julgeolekust ja iseseisvusest rääkides jätab EKRE hindamata majandusjulgeoleku. Selle tagab meile maailma kõige suurem ja võimsam kaubandusblokk, milleks on – Euroopa Liit. Aegade algusest on tihedad kaubandussuhted ja tugevad majandusblokid taganud ka riikide nn kõva julgeolekut.

Püssid ja padrunid, müürid ja kaitsekraavid on väga primitiivne lähenemine julgeolekule tänapäeva võrgustunud maailmas. Saan aru, et EKRE on globaliseerumise vastu, aga, palun, märgake siiski praeguse maailmapildi tõelist avarust.

Sõnaga: Eesti iseseisvus pole iialgi varem olnud nii tugevalt kaitstud kui praegu.

Kui EKRE kutsub Eestit sulguma ja Euroopa Liidule selga pöörama, sest ühenduse üks alustala on EKRE-le vastuvõtmatu solidaarsus, näiteks mõne liikmesriigi finantskriisi abistamisel või pagulaste vastuvõtmisel, siis solidaarsusele tugineb ka NATO. Artikkel 5 ja põhimõte „Rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu“ – selle sisu on ikka selge, või? Igaks juhuks seletan neile, kes räägivad „küürutamisest suuremate poiste ees“: NATO artikkel 5 tähendab, et kui näiteks Albaania on kallaletungi ohver, siis Eesti läheb appi, koos teiste NATO liitlastega.

Kas järgmisena tõstab EKRE üles loosungi „Teeme rahvahääletuse NATO-sse kuulumise üle“? Ma tean neid, kes rõõmustaksid, nagu ka siis, kui Eesti ühiskonnas köetakse eurovastasust. Seni arvasin, et selliseid rõõmustajaid meie riigikogus pole. Eksisin.

PS! Muidugi võib öelda Madisoni kombel, et ekrelike rahvuslike huvide kõrval „kõik muu, sh Euroopa maksumaksja raha eest ehitatud Mäo ristmik, on teisejärgulised“. Eesti põllumehed ja kohaliku elu edendajad – ka Järvamaal, kust Jaak Madison pärit – nii ei arva. Miljardid toetuseurod Euroopa maksumaksjalt Eesti põllumajandusse ja maaelu turgutamisse on väga paljud paigad üle Eesti kestma jätnud. Sellesse ei saa üleolevusega suhtuda.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare