Paadipõgenikud 70 aastat hiljem
80 000 inimest põgenes 1944. aastal Eestist läände – kipakatel paatidel üle mere, kesk tormituult ja õhurünnakuid. Oli naisi, kes põgenemisel lahutati oma meestest, oli lapsi, kes kaotasid vanemad.
Niisugune ajalooline mälestus peaks olema Eestis hea taust, et mõista tänapäeva inimeste kannatusi. Euroopas ja selle naaberaladel kobrutab vägivald: Ukrainas, Süürias, mujalgi. Inimõiguste eest seisev Amnesty International ja tema sõsarühendus Oxfam ütlevad, et pärast Teist maailmasõda pole veel ühelgi aastal liikunud maailmas nii palju sõjapõgenikke kui tänavu.
Sõda, lakkamatu vägivald ja üha suurema osa territooriumi langemine terroriorganisatsiooni ISIS võimu alla on ajanud Süüriast pagulusse iga kuuenda inimese. Enne sõda oli Süürias veidi üle 20 miljoni elaniku, nüüdseks on neist 3,5 miljonit Iraagis, Türgis või Egiptuses paguluses. Ainuüksi pisikeses Liibanonis on miljon Süüria pagulast. See tähendab, et iga neljas Liibanoni elanik on sõjapõgenik. Pooled Süüriast pagenud on lapsed. Tohutute põgenikehulkade koondumine Süüria naaberriikidesse näitab, et ka parimatel naabritel ei pruugi olla piisavalt jõudu, et abivajajate eest hoolitseda ja pakkuda näiteks vajalikku arstiabi. Riikides, mida pagulaste laine on eriti teavalt tabanud, tekitab põgenike suur hulk kohati ka vastuolusid elanikega, sedasi on läinud näiteks Egiptuses. Põgenikud tahavad pääseda edasi Euroopasse ja riskivad selle nimel ohtliku ülemerereisiga, olles sunnitud kauplema inimsmugeldajatega.
Kas Euroopa ja ka Eesti on seni põgenikke aidates andnud maksimumi? Kindlasti mitte. Kui mullu sügisel hukkus Lampedusa juures üle poole tuhande paadipõgeniku, käivitas Itaalia uute samalaadsete juhtumite ennetamiseks operatsiooni Mare Nostrum, mis on seni päästnud ligi 100 000 põgeniku elu. Nüüd ootab Mare Nostrumit „rahalistel põhjustel” järkjärguline sulgemine, mille tõttu on ka paavst hoiatanud, et Vahemerest võib saada surnuaed.
Eesti on aastaid olnud põgenike hulga poolest Euroopa punase laterna rollis. Mullu esitati Eestile 93 varjupaigataotlust, millest rahuldati kuus. Varjupaika taotlenud 15 süürlasest võeti vastu kaks. Tänavu on esitatud 147 taotlust ja rahuldatud 20. Kui Eesti tahab lähtuda väärtustepõhisest poliitikast, tuleks senine pagulaspoliitika üle vaadata. Eesti paadipõgenikke aidati. Nüüd on meie kord aidata.
