Paavo Palk: Härra Peep, te eksite
Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep ütles eilses Eesti Päevalehes, et eestlased, kellel tekib andmekaitsega seotud probleeme ettevõttega, mille peakorter ei asu Eestis, peaksid tulevikus – juhul kui jõustuks uus Euroopa Liidu eelnõu – pöörduma peakorteri asukohariigi andmekaitseasutuse poole: näiteks kui inimesel on probleeme mõne Rootsi pangaga, siis peaks ta kirjutama Rootsi.
Tegelikult muutuks asjaajamine EL-i uute andmekaitsereeglite jõustudes hoopis lihtsamaks: pöörduda saab ikka Eesti ametiasutusse ja väheneb ka bürokraatia. Toon ühe konkreetse näite, mis puudutab Austria üliõpilast, kellel oli eelmisel aastal probleeme Facebookiga – nimelt tahtis noormees oma andmeid tagasi.
Kuna Facebooki peakorter asub Iirimaal, tundus olukord eriti lootusetu. Austria tudengile paistis asjaajamine Iiri ametiasutustega ülimalt keeruline: kauge maa, võõras asjaajamiskord.
Tulevikus, kui Austrias ja Iirimaal hakkaksid kehtima ühed ja samad andmekaitseseadused, saaks see tudeng pöörduda Austria ametiasutuse poole, kes võtaks ise ühendust Iiri asutustega, et need probleemi lahendaksid. Kodanik ei pea jooksma mitme asutuse vahet, vaid saab kõik aetud ühes kohas. Seega tugevdab uus seadus üksikisiku õigusi. Samuti saab ta kindlasti vastuse – bürokraatiavabalt ja raiskamata aega eri asutuste vahet jooksmisega, liiati kui need asuvad eri riikides.
Ühesõnaga, Eesti andmekaitse inspektsioon saab endiselt vastata Eestis tegutsevate välisomanduses olevate pankadega seotud probleemide kohta, kuid ka Austria andmekaitseasutus saab tulevikus oma riigi tudengile abikäe ulatada, kuigi Facebookil Austrias esindust ei ole.
Samasugune bürokraatiavaba ühtne kontaktpunkt luuakse ka ettevõtete jaoks. Ka nemad saavad kõik oma asjad korda ajada üheainsa andmekaitseasutusega – nimelt sellega, mis asub nende asukohariigis. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet, mis riigi andmekaitseasutus kodaniku või ettevõtte probleemiga tegeleb. Miks? Sest komisjoni ettepanekus sisalduv uus seadus kehtiks kõikjal Euroopas. Seega teenib uus seadus nii ettevõtjate kui ka kodanike huve, sest toob kaasa suurema õiguskindluse ja -selguse.
Kõikjal kehtiks sama seadus
Härra Peep on valesti mõistnud ka uue seaduse olemust ja komisjoni asepresidendi Viviane Redingi kommentaare õigusele olla unustatud. Riigid võivad kuriteoregistreid edasi pidada ja nii neid registreid kui ka kohtuotsuseid avalikustada.
Uue andmekaitsereeglistiku eesmärk on hõlbustada piiriülest kaubandust Euroopa Liidus. Eesti ettevõtja jaoks tähendavad uued reeglid vähem bürokraatiat ja suuremat õiguslikku selgust. Edaspidi saaksid nad müüa oma kaupu kogu Euroopas ühtede ja samade reeglite järgi, selle asemel et olla sunnitud tutvuma 27 eri riigi seadustega. Firmad saavad asju ajada ühe asutusega, kes ühtlasi asub nende peakorteriga ühes riigis.
