Paber on ületähtsustatud. Muidugi peab saama ülikooli ka keskkooli tunnistuseta
Seda seetõttu, et hariduses on paindlikkusel järjest suurem roll. Kuna Eesti on väike riik väikese rahvaarvuga, tuleb teha tõsiseid pingutusi selles suunas, et kõik saaksid võimetekohase hariduse ja omandaksid just selle eriala või kutse, mis neile kõige rohkem meeldib. Paindlikkus tähendab kõige muu hulgas ka seda, et loobutakse erinevatest bürokraatlikest takistustest olukordades, kus on näha, et inimene tegelikkuses nõuetele vastab.
Kuigi esialgu võib jääda mulje, et keskkooli lõputunnistuse nõudest loobumine on justkui lati alla laskmine, siis nii see tegelikult ei ole. Seda kahel põhjusel.
Mitte norm, vaid erand
Esiteks, tegu ei saaks olema mitte normi, vaid erandiga, mis tähendab seda, et üldjuhul ikkagi soovitakse näha gümnaasiumi lõputunnistust. Teatud juhtumitel aga ollakse valmis tegema erand ja inimesel lastakse astuda ülikooli ilma tunnistuseta, kui ta suudab veenda sisseastumisel, et tal on selleks piisav tase.
Teiseks, tunnistus (ja paberid üldiselt) on ühiskonnas mõnikord ehk üle väärtustatud. Nii mõnigi kord võib juhtuda, et inimesel on suur elukogemus ning tublisti omal käel omandatud oskusi ja teadmisi, mis tavalise gümnaasiumilõpetaja varju jätavad. Ometi on erinevatel elulistel põhjustel jäänud endal ametlik paber saamata. Milleks siis sellisel juhul piirata inimese edasist haridusteed formaalsel põhjusel?
Veelgi karmim kontroll
Märkimata ei saa jätta ka, et kuna tegu saaks olema erandiga, siis sellisel viisil ülikooli astujate teadmisi hakataks kontrollima vaata et isegi karmimalt kui tavalisi sisseastujaid. Olgu siis selleks kontrollmehhanismiks erinevad sisseastumiskatsed, testid, vestlus või muu vorm, ei ole tarvis karta üliõpilaste või antava kõrghariduse kvaliteedi langust. Kui üldse midagi muutub, siis pigem paremuse poole, sest suurem üliõpilaste hulk tähendab suuremat konkurentsi ja nii eralduvad terad sõkaldest paremini.
Viimaks, drastilist mõju kõrgharidussüsteemile plaanitavast muutusest ei ole karta ka seetõttu, et reaalsuses on inimeste hulk, keda see muudatus puudutab, üsna väike. Kui palju ikka saab olla inimesi, kel ametlik keskharidust tõendav tunnistus saamata, kuid kellel vajalikud oskused ja teadmised ülikooli astumiseks olemas. Siinkohal aga polegi tähtis nende inimeste arv, vaid loeb põhimõtte. Väikese riigis ja ühiskonnas ei jäeta kedagi maha ja kõigile antakse võimalus kui inimene seda ise vähegi soovib ja selle nimel pingutab.
