Link kopeeritud!

Palivere laste- ja noortekodu erastamisele


Esimeseks erastatud lastekoduks võib saada Palivere laste- ja noortekodu Läänemaal, kus vanemate hoolitsuseta lapsed on elanud üle 70 aasta.

Palivere laste- ja noortekodu erastamisest on huvitatud sama asutuse direktor Margot Smitt, kes juba kümme aastat juhib ka Palivere internaatkooli.

Smiti soovi toetab Lääne maavanem Hannes Danilov. "Mul pole midagi selle vastu, kui sotsiaalteenuseid pakub eraettevõte," ütles Danilov.

"Kuna hoolekandeasutused on maavanema haldusalas, siis ei näe ma põhjust olla erastamiskava vastu, kui maavanem ministeeriumile niisuguse ettepaneku teeb ning vettpidavad paberid esitab," ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalse turvalisuse osakonna juhataja Deiw Rahumägi. "Seni ühtegi lastekodu veel erastatud pole, kuid erastamismõtteid on mujalgi peale Läänemaa," sõnas Rahumägi.

Ministeeriumi osakonnajuhataja sõnul on sotsiaalasutustest erastatud seni kaks vanadekodu. "ühes neist on teenuse hind pärast erastamist langenud 10 protsenti," lisas Rahumägi.

Danilov ütles, et midagi peab Paliveres sel aastal muutuma. "ühe katuse ja juhtimise all tegutsevate internaatkooli, laste- ja noortekodu ning abimajapidamise struktuur vajab igal juhul muutmist," lisas maavanem.

Erastatakse maju, mitte lapsi

"Riigieelarvelise asutusena ei ole meil võimalik korda teha Palivere mõisa, kus lastekodu asub. Eelarves selleks raha ei jätku ning ise mõisa ja abimajapidamise pealt juurde teenides ei saa korraga nii suurt summat, et mõis taastada," selgitas Margot Smitt. "Kui oleksime eraettevõte, saaksime pangast laenu," lisas ta.

"Erastatakse infrastruktuur ja põhivahendid tingimusel, et siiani pakutud sotsiaalne teenus alles jääks," ütles maavanem. Kui kallilt lastekodu võidakse müüa, ei osanud maavanem veel öelda.

Lastekodu erastamine ei tähenda laste erastamist. "Lapsed on ikka ema-isa, hooldajate või riigi omad," selgitas Rahumägi. Riik, maakond või vald maksab lastekodule nende ülalpidamise eest.

"Erastaja poolt vaadates on küsimus selles, kas ta saab sõlmida riigiga niisuguse lepingu, mis kindlustaks, et talt pakutavat teenust aastaid ostetakse. Riigi seisukohalt on küsimus selles, mis saab siis, kui erastajaga midagi juhtub ja ta näiteks pankrotti läheb. Mis saab sel juhul lastest ja noortest," arutles maavanem. "Minul sellele veel vastust pole," tõdes ta.

Smitt arvas, et erastamistingimustes peab olema kirjas, et laste- ja noortekodu peab Paliveres säilima kas 10, 15 või 20 aastat.

"Riigi kontroll peab lastekodu sisulise töö üle alati jääma," sõnas maavanem.

Rahumägi sõnul saavad edaspidi pakkuda hoolekandeteenuseid vaid litsentseeritud asutused, mis garanteeriks ka riigi kontrolli lastekodu tegevuse üle. "See nõue hakkab kehtima ilmselt tulevast aastast."

Palivere laste- ja noortekodu asub Palivere mõisas, mille peahoone kuus aastat tagasi enam-vähem taastati.

Lastekodulapsed elavad mõisa kõrvalhoones mitmetoalistes korterites, samuti noortekodu tüdrukud. Noortekodu poisid elavad internaatkooli ühiselamus enamasti üksi toas.

Noortekodu elanikud töötavad kas mõisas, millest on tehtud võõrastemaja, loomalaudas või on kojamehed. Mõisas korraldatakse söögipidusid ning on pakutud öömaja. Direktor ja noored valmistavad toidud ning noored teenindavad külalisi. Teenitud raha eest osteti läinud aastal ühistult laut, lehmad ja sead on laste- ja noortekodul juba mitu aastat ning neid tahetakse juurde võtta. Smitt on juba aastaid unistanud väiksest meiereist.

"Tööpäev kestab tavaliselt kella kaheni pärastlõunal. Kui mõni väsib ja ei suuda tööd teha, siis saab puhkust," selgitas lastekodu juhataja Sveta Reinsalu. Taskuraha saavad noored 150-400 krooni kuus. Osa saab ka invaliidsuspensioni.

Reinsalu usub, et Paliveres läheb paremaks, kui direktor lastekodu pärisomanikuks saab.

Seitse aastat tagasi jättis Smitt esimesed noored, kellel polnud kuhugi minna, pärast internaatkooli lõpetamist Paliverre elama ning pakkus neile kooli juures tööd. Ametlikult tegutseb noortekodu kolm aastat ja seal elab nüüd 28 noort, kes võivad sinna jääda 30. eluaastani.

Kogu aeg pole Paliveres ametlikult ka lastekodu olnud, kuigi teatud arengupeetusega lastele mõeldud internaatkoolis on alati elanud palju neid, kellel polnud koolivaheajalgi kuhugi mujale minna.

Loe veel

Tavaliste laste lastekodu taastas Smitt Paliveres paar aastat pärast noortekodu. Lastekodus elab nüüd seitse last. Noorim on 1,7-aastane, kes on lastekodus koos emaga. Vanemateta kasvanud noor ema ei saanud enda ja oma lapse eest hoolitsemisega ise hakkama.

Palivere lastekodul oli enne sõda 50 ha maad, kuid puudulike dokumentide tõttu tuleb praeguse lastekodu õigusjärgsust kohtus tõestada. Esialgu kasutatakse ajutiselt saadud maad.

ANNELI AMMAS

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare