Pankade hoiatused on "loomulik retoorika"
Pangad on valmiva võlakaitseseaduse kohta avaldanud kriitikat. Millises osas on nende vastuväited teie varasemaid seisukohti muutnud?
Ma arvan, et praegu on isegi vara hakata erinevaid hinnanguid andma. Meil on praegu põhjalikud vaidlused ja arutelud käimas ning vaatame, kuhu me nendega jõuame.
Välja on toodud mitmed pankade jaoks olulised valupunktid, näiteks riskide tõttu kerkivad laenuintressid ja asjaolu, et seadusesätted peaksid puudutama uusi, mitte olemasolevaid eluasemelaenulepinguid. Nendes aspektides ei ole midagi muutunud?
Mina ei hakkaks seda küll praegu täpsustama. Me oleme hetkel kontseptsiooni ja eelnõu välja pakkunud ja ma arvan, et praegu on vara rääkida millestki nii detailselt ja täpselt. Ma tahaks need vaidlused töörühmas kõigepealt ära pidada.
Samas on pangad isegi välja arvutanud, et suuremate riskide tõttu võib kodulaenu intress tõusta kuni protsendi võrra?
Need ei ole mingid arvutused, vaid see on loomulik retoorika, mida pangad esitavad sellisel kujul, et tõenäoliselt võib juhtuda nii ja naa.
Kõik sõltub väga palju sellest, milline saab olema eelnõu ja meie ei ole praegu küll näinud võimalust, et see ei peaks olema tasakaalustatud.
Väga paljudes Euroopa riikides, ka arenenud riikides – Skandinaavias, Madalamaades, Inglismaal – on olemas võlgade ümberkujundamise menetlus eraisikutele ning ma ei ole täheldanud, et nendes riikides oleksid pangalaenude intressid väga kõrged, pigem vastupidi.
Saan aru, et siis ei ole selgunud midagi ka selles osas, mis puudutab tagatise müügi järel n.ö õhku jääva laenuosa vähendamist.
Selles osas on ja saavad olema väga tulised vaidlused, kuidas seda tegelikult lahendada ehk kuidas reaalselt kaitsta neid võlgnikke, kes satuvad ajutistesse makseraskustesse.
Enamik laene on võetud 30 aasta peale. Küsimus ongi selles, et kui noorel perel on kaheks-kolmeks aastaks tekkinud makseraskused, siis kas meil on võimalik midagi teha selleks, et võlausaldajad tuleksid vastu ja näiteks ajataksid laenu, mitte ei asuks kohe tagatist realiseerima. See on tegelikult selle asja tuum.
Rõhutan veelkord, et võla ümber kujundamise menetlus peaks olema mõeldud nendele inimestele, kes ei ole laostunud, vaid kellel on siiski võimalik oma kohustusi täita juhul, kui neile teatud määral vastu tullakse.
Laostunud võlgnikele, kellelt ei ole reaalselt üldse midagi võtta ja kes kohustusi täita ei suuda, on olemas pankrotimenetlus.
Millal võlakaitseseadus teie hinnangul jõustub ehk millal on inimestel sellest abi loota?
Ma ütleks väga lihtsalt: nii kiiresti kui võimalik. Riigikogu peab seaduse vastu võtma ja seal on vastvõtmiseks vaja enamuse toetust.
Meie eesmärk on liikuda võimalikult kiires tempos. Ma tahan loota, et saame eelnõuga edasi liikuda selle poolaasta jooksul.
