Parandame Euroopa katust, kuni päike paistab
Selle aasta märtsis tähistas Euroopa Liit oma 60. aastapäeva. See oli sobiv hetk vaadata tagasi liidu abil seni saavutatule ja samas mõelda, kuidas Euroopa saaks ka edaspidi täita tulevastele põlvedele antud lubadusi. See ajendas ka Euroopa Komisjoni koostama valget raamatut Euroopa tuleviku kohta ning ergutama selleteemalist arutelu.
Kõnealuse arutelu oluline osa on viimase kümnendi jooksul saadud kogemuste ühine rakendamine. Kuigi kümme aastat tagasi maailma tabanud finantskriis ei alanud Euroopast, tõi see esile märkimisväärsed nõrkused nii meie finantssüsteemi toimimise viisis kui ka euroala institutsioonide struktuuris. Finantskriis põhjustas meie lähiajaloo sügavaima ja pikima majanduslanguse.
Me ei tohi lasta sellel korduda. Peame koos looma paremad majandusliku ja sotsiaalse struktuuri, mis tagab Euroopa kodanikele suurema stabiilsuse ja turvatunde.
Tugevasti kasvav majandus
Praegu on selleks õige aeg. Tänu sihikindlale tegevusele on ELi majandus nüüd mitu aastat järjest kasvanud. Kuigi töötuse määr on mõnes riigis siiani lubamatult kõrge, on see siiski alates 2008. aastast madalaim. Riigi rahandus normaliseerub ja investeeringud suurenevad. Euroopa Liidu pangad on peaaegu kahekordistanud omavahendite suhtarvud ja viivislaenude osakaal on pidevas languses. Oleme kehtestanud uued õigusnormid, et maksumaksjad ei peaks tasuma raskustes olevate pankade eest. Usaldus euro vastu on kõigi aegade kõrgeimal tasemel.
Rahvatarkuse kohaselt on õige aeg katuse parandamiseks siis, kui päike paistab. Meil on nüüd võimalus ja kohustus muuta oma majandus ja ühiskond kindlamaks ning vastupanuvõimelisemaks.
Selle saavutamiseks esitas Euroopa Komisjon tegevuskava, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu majandusjuhtimise ühtsust, tõhusust ja demokraatlikku vastutust. Tegevuskava tugineb aastate jooksul tehtud tööle ning sellega edendatakse majanduskasvu, toetatakse lähenemist ja parandatakse makromajanduslikku stabiilsust kõigi kodanike huvides.
Teine valuuta maailmas
Euro on alati olnud ühendav projekt. See ei ole nüüdseks enam mitte üksnes Euroopa Liidu ühisraha, vaid ka maailmas teine enimkasutatav valuuta. Tugev euroala on hea nii ühtse turu kui ka Euroopa Liidu kui terviku jaoks. Eriti arvestades, et kõik peale kahe liikmesriigi on õiguslikult kohustatud euroalaga ühinema, kui nad on täitnud ühinemistingimused. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist moodustab euroala 85% Euroopa Liidu majandusest. Edasise tegevuse kavandamisel peame kõiki arvesse võtma.
Oleme juba esitanud ettepanekud viia lõpule pangandusliit ja kapitaliturgude liit, et vähendada pangandussektoris püsivaid riske, mitmekesistada reaalmajanduse rahastamisallikaid ning tagada, et erasektori riskid on paremini hajutatud.
Euroopa Valuutafond
Eelmisel nädalal tutvustas komisjon algatusi, millele viitasin oma septembrikuises kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Nendes käsitletakse muu hulgas Euroopa Valuutafondi loomist, et toetada kiireloomulist abi vajavate riikide finantsstabiilsust ning kaitsta maksumaksjaid raskustes olevate pankade kulude katmise eest.
Tegime ka ettepaneku kaasata majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping Euroopa Liidu õigusesse. Sel moel on võimalik lihtsustada õigusraamistikku, koondada riigi rahanduse usaldusväärsust reguleerivad õigusnormid ja tagada nendega ette nähtud paindlikkus.
Eraldame uusi eelarvevahendeid, et toetada riiklikke reforme, ning tagame euroalaga ühinevatele liikmesriikidele lähenemisrahastu ja stabiliseerimisfunktsiooni, et säilitada investeerimistaset suurte majandusšokkide korral.
Vajame ühtset rahandusministrit
Kõiki neid erinevaid ülesandeid võiks koordineerida Euroopa majandus- ja rahandusminister, kes muu hulgas tagaks selle, et Euroopa Liidu majandusjuhtimine on lihtsam, sidusam ja tõhusam.
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi juhid arutavad nimetatud küsimusi homme toimuval euroala tippkohtumisel. Tegemist on esimese sellise üritusega, mis toimub sedavõrd soodsas keskkonnas ja kuhu kogunevad nii euroala kui ka sinna mittekuuluvate liikmesriikide juhid. Tippkohtumisel on võimalik panna alus 2018. aastal tehtavatele konkreetsetele otsustele. Olen veendunud, et suudame üheskoos jätta kriisi seljataha ja ei jää ootama uut tormi.
