Parem teenindus tuleb haridusest

Enam kui seitse tuhat kutsekoolide õpilast omandab elukutset, mis on seotud teenindusvaldkonnaga, kuid otse öeldes napib Eestis kvalifitseeritud klienditeenindajaid.

Olgugi et viimase viie aastaga on õpilaste arv kasvanud 10%, ei ole see ometi piisav, et vastata Eesti turismisektori kasvust tulenevate vajadustele.

On paraku tõsi, et suurimat palka teenivate ametite pingereas ei kuulu klienditeenindaja töö TOP-listi. Paljuski seetõttu positsioneerivad noorte seas levinud hoiakud klienditeenindaja ametikoha elukutsevalikute vertikaalil vaat et madalaimale astmele. Tulemuseks on, et paljudes maakondlikes ametikoolides on sel aastal koolipingid tühjad, sealhulgas ka turismikorralduse erialal.

Ometi on isikuteeninduse puhul tegemist ametioskustega, mis on Eesti majandusarengu kontekstis üliolulised ja mille karjäärivõimalusi praegu alahinnatakse. Liiatigi on viimastel aastatel kutseharidusse suunatud senisest rohkem raha, mille tulemusel on rajatud nüüdisaegse sisustusega õppehooneid.

Saar Polli 2009. aastal tehtud kutsehariduse maineuuringust selgus, et võrreldes teiste elanikkonna gruppidega hindavad omandatud kutseharidust kõrgemalt just tööandjad. Nemad mõistavad seost heade tulemuste ja erialaste teadmiste vahel.

Selleks et teeninduse mainet ja taset tõsta, tuleb muuta suhtumist ka noorte endi hulgas, et üles leida ja anda võimalus inimestele, kelle jaoks teenindusvaldkonnas töötamine ei ole ajutine kohustus parema puudumisel, vaid enesearenduslikku väljakutset pakkuv võimalus.