PBK päevik: vabariigi juubelil ilmusid ootamatult eetrisse ka edukad venelased
Otseseid hinnanguid sündmuse kohta sisuliselt ei antud, edastati lihtsalt informatsiooni selle kohta, mis, kus ja millal toimub.
Minu tähelepanu pälvis Mihhail Kõlvarti katse siduda ühes „Eesti uudiste" väljaandes Keskerakonna valitsemist Tallinnas 1904. aastaga, kui valimistel linnaduumasse võidutses eesti-vene blokk. Kõlvart märkis, et tolle võidu tulemusena jäeti Revalis sakslased võimust ilma. Pole kahtlustki, et praeguse vene-eesti bloki all peab Tallinna linnavolikogu esimees silmas Keskerakonda. Aga keda peab Kõlvart silmas võimust ilma jäetud sakslaste all, pole samas selge.
Seoses riiklike autasude üleandmisega näidati PBK kanalil ka neid venekeelseid inimesi, kellest harilikult nende saadetes väga juttu pole. Need on edukad ning vajalikud inimesed, kes on Eesti ühiskonda hästi integreerunud. Ma ei väida, et PBK saadetes taolised üldse puuduksid, kuid üldiselt esitletakse kõiki inimesi kuidagi solvatutena. Kusjuures sageli jääb mõistetamatuks, et kelle poolt.
Ossinovski eeskuju ei paku
Tundub, et elus edu saavutanud mitte-eestlased peaksid muutuma innustuseks eeskujuks venekeelsetele noortele, kelle entusiasmi üritavad erinevad tegelased eesmärgipäraselt kustutada lõputute ning viljatute aruteludega diskrimineerimisest ning venelastele kehtivast klaaslaest.
Selles vallas on piisavaks märgiliseks näiteks Jevgeni Ossinovski, kellest võiks teoreetiliselt saada poliitik, kes veab enda järel nii venelasi kui eestlasi. Kuid kõige järgi otsustades on tegemist luhtunud väljavaatega, sest kummalisel kombel suhtuvad eestlased Ossinovskisse heatahtlikumalt kui venekeelsed inimesed.
Paljude kohalike venelaste jaoks on Tartus ning Suurbritannia Yorki ülikoolis õppinud ning need majanduse ning politoloogia vallas cum laude lõpetanud Ossinovski võõras. Aga vaat Kõlvart, kellel on kaks diplomit kahest eksistentsi lõpetanud eraülikoolist, mille nimesid isegi vähesed mäletavad, täienisti oma. Üldiselt on venekeelsete inimeste seas moodustunud pehmelt öeldes jahe suhtumine neisse mitte-eestlastesse, kes on hästi integreerunud või siis püüavad Eesti ühiskonda integreeruda. Ilmselgelt on kellelegi poliitiliselt väga kasulik, et Eestis eksisteeriks endassesulgunud ja turris omaenese mahlas keev „vene kogukond".
Vähe venelastest ordenisaajaid
Selles kontekstis on väga näitlik internetiportaalis „BaltNews" ilmunud artikkel kohalike vene kaasmaalaste liikumise aktivistilt Sergei Seredenkolt, kes kirjutas muu hulgas nii: „Eesti Vabariigi võltsjuubeli puhul on 168-st autasu pälvinust venekeelsed 17. [---] Nimekirjas on neli koolidirektorit ning peaaegu kõik neist on „keelekümbluse entusiastid". Tahaks, et keegi neist selgitaks, mida tähendab see austusväärne tiitel ning kuhu nimelt peaksid entusiastid aurahade saamiseks oma keele kümblema panema."
Muidugi PBK kanalis pole olnud ei varem ega ole ka praegu selliseid banaalsusi nagu marginaalsetel Vene saitidel. Sellele vaatamata näidatakse PBK kanalites koolidirektoreid, kes positsioneerivad end venekeelse hariduse eest võitlejana. Samal ajal aga jäetakse tähelepanuta need direktorid, kes püüavad igasuguse täiendava rahalise toetuseta viia oma koolides läbi efektiivset eesti keele õpet. Tundub, et niisuguste direktorite tarvis pole PBK saanud poliitilist tellimust.
Pole olnud alati armastatud
Nädalaülevaate lõpetuseks tahaksin tsiteerida Lasnamäe elaniku Jelena Benektovat, kes avaldas Molodjož Estoniis „sõprade, tuttavate ning naabrite nimel" varsti pärast PBK ilmumist teleekraanidele lugejakirja.
„Kallis toimetus! Meid paneb teie poole pöörduma ärevakstegev olukord, mis puudutab Pervõi Kanali, millest sai mõni aeg tagasi Pervõi Baltiiski. Selle kanali programmis on esindatud kohalikud ülekanded. Ärme räägime praegu kohalikest uudisteprogrammidest. Mõnedele nad võib-olla meeldivad, teised suhtuvad neisse negatiivselt. Asi pole selles.
Kas keegi meie käest aga üldse küsis, kas me tahame neid kohalikke üleandeid vaadata? Ilmselgelt ei tulnud kellelegi pähegi, et rikutakse kõige räigemal moel tarbijakaitseseadust. Me oleme ju algusest peale maksnud ning maksame ka praegu kaablifirmadele selle eest, et näha just nimelt Pervõi kanali.
Nüüd tuleb aga välja, et venekeelne elanikkond peab maksma topelt. Me maksame riikliku televisiooni eest ja me maksame kohalike uudisteprogrammide eest, mida saaks nii ehk naa vaadata ka ETV pealt. Kuidas vastab see euroopalikele normidele vähemuste kaitsest, konventsioonile, millele on ka Eesti ala kirjutanud? Kas pole tegemist samasuguse varjatud diskrimineerimisega, mille eest hoiatavad meid Euroopa eksperdid ja õiguskaitsjad?"
See kiri on mõistagi mõneti naiivne ning kirjutatud ammu, kuid oma aktuaalsust pole ta kaotanud tänaseni.
Päris lõppu aga midagi väga ootamatut. Endine PBK reporter Maksim Volkov, kes püüab praegu teha poliitilist karjääri Keskerakonna ridades, tundis Ukraina telekanali „1+1" ridades üles astudes huvi, kuidas oleks võimalik ära õppida ukraina keel. Kiiduväärt püüdlus.
