Peaväljak inimesele
Peaväljak inimesele MARIKA MILVE Tallinna linnavalitsus tahab suveks autod peaväljakult ära ajada ja anda Vabaduse plats jalakäijatele. On ka viimane aeg. Mitukümmend aastat on Tallinna peaväljakul parkinud autod. Hullemat linnaruumi raiskamist on raske ette kujutada. Niigi on parkimisplatsiks moondunud tänavaservad, mururibad, kõnniteed, hoovid ja platsid. Ka Raekoja platsil, kirjade järgi jalakäijate tsoonis, ei möödu tundigi vähemalt ühe parkiva autota. Kus siis veel kui mitte linna peaväljakul peaks pisut jalakäiguruumi jääma. Purskkaev, pingid, puud, suvekohvikud. Praegu ei söanda õue kohtumist määrata. Häda mul vabatahtlikult sopaste agressiivsete autode vahel kellegagi kohtuda. Kesklinnas on tarvis nii ruttu kui võimalik majja või autosse sisse pääseda. Õues käimiseks on teised kohad, kindlasti mitte kesklinn. Vahelduseks oleks päris meeldiv jälle "Moskva ees", neutraalsel pinnal kokku saada. Linnavalitsuse otsus on radikaalne. Umbes sama radikaalne kui eelmise linnapea Robert Lepiksoni idèe fixe Toompea nõlvalt ülekasvanud puud maha võtta. Seepärast söandan arvata, et lähemate kuude jooksul leidub küllaga maruvihaseid autojuhte, kes leiavad, et nende autosõiduõigusi piiratakse. Nüüd, mil Toompea ja Vabaduse väljaku puud on langetatud ning uued asemele istutatud, on hädakisa vaibunud. Tuleb möönda, et pole need istikud nii hädised midagi. Kui midagi ära keelad, pead midagi vastu andma. Ka linnapea Ivi Eenmaa peab Vabaduse väljakut autodest vabastades ilmselt asendusistikut pakkuma: kuhugi peavad need väljakutäied autosid niikuinii pargitud saama. Halvimal juhul ummistuvad põhjalikult kõik tänavad ja platsid Vabaduse väljaku ümber ning parkimiskohta mitte leidvad autojuhid sülitavad iga kord, kui näevad linnapea autojuhti uhke kaarega linnavalitsuse maja ette roolimas. Parimal juhul suudab linn hakata teoks tegema ideed parkimiskohtadest kesklinna servades – nii saaks kesklinnas sõita reeglina vaid rulluiskude ja trammiga. Kui uisuteed on head ja trammid käivad tihti, pole selline väljavaade pooltki nii hull kui paadunud autojuhile tunduda võib. Sel juhul, arvan, ütleb enamik linlasi paari aasta pärast: Ivi Eenmaa otsus oli julge ja hea.