PEETER OJA: Kosovo juhtum on kummaline
Kui vaadata Kosovo piirkonna ajalugu, siis ilmneb, et sealne elanikkond on olnud muutlik ka lähiajaloos. Enne II maailmasõda olid seal paljudel aladel suuremas enamuses serblased. Pärast sõda on serblaste väljaränne olnud suur ning albaanlaste juurdekasv kõrge. Seetõttu on rahvastiku koosseis muutnud.
Aga kui ma oleks näiteks bask või kataloonlane?
Kataloonlasi on kordi rohkem kui kosovolasi, miks nemad ei ole omale iseseisvust saanud?
Kosovo on Paeti sõnul erijuhtum, sest piirkond on aastaid olnud NATO ja ÜRO vaatluse all. Teisalt on rahvusvaheline tähelepanu arusaadav, arvestades sellega, milline genotsiid serblaste poolt Kosovos toime pandi.
Samas, miks peaks eksisteerima selline on-ei ole riik? Ma ei tea, kui täpne on siinkohal võrdluseks tuua Transnistriat Moldova juures, kus venelaste populatsioon on järjest kasvanud. Sisuliselt on tegemist ka Kosovo-laadse enklaaviga, kuid mida keegi ei tunnusta.
Rahvaid, kellel võiks olla oma riik, on maailmas tegelikult väga palju. Seega tekitab Kosovole iseseisvuse andmine probleeme eelkõige just mõne oma riigita rahva hulka kuuluvates tavainimesetes, kes elavad rohkem tänases päevas kui ajaloos. Neil tekib küsimus, et miks nemad said oma riigi, aga meie mitte.
Jutt Kirde-Eesti võimaliku venekeelse piirkonna loomise kohta on täiesti jabur. Teatavad küsimused ja probleemid võivad ilmneda ikkagi sellistel aladel, kus on olnud sajandeid püsielanikkond oma kultuuri ja tugeva autonoomiaga.
