Peeter Olesk: Kas riik jääb ääremaadele alles?

Hiljuti avaldati Eesti Päevalehes Ida-Virumaalt portsjon päevapilte, millel umbes 40 aastat tagasi püstitatud elamute lagunenud aknaavad, elamud, kus elab ainult tuul, kui ta seal puhub („Siseministeerium pakub Ida-Viru linnaosade eurorahaga taaselustamist" 29.7, EPL).

Inimesele, kes seda kanti alates Küttejõust tunneb, ei pakkunud need fotod vähimatki uut, seda enam, et samasuguseid pilte võib teha küllap mujalgi Eestis - Koplis, Tapal, Tamsalus, Kiltsis, Leiel, Pollis. 

Kas paremaid pilte polegi? On küll, ka sealsamas kõrval. Sõitsin hiljuti läbi Toila nn uude randa muuli kõrval. Kaugemal paistis päikeseline Sillamäe sadam. Mõlemad surnuaiad olid korras, park hooldatud, meri vaikne, mõtteline piir ohutuks ujumiseks tähistatud ja kuigi 8-tunnine tööpäev oli läbi, pandi autoteele asfalti. Kõik muu oli tõesti risakil nagu aedniku maja Viljandimaal Polli teaduslinnaku keskel enne hooldekodu, ent ma ei lootnudki näha Toilas Pirita rannarestorani. Tahtsin vaadata, mis on valmis, mis mitte. Väga palju seal valmis olla ei saa, sest selle kandi prioriteet on Jõhvi kesklinn, mida arendatakse nagu kohalikku Detroiti ilma autotööstuseta.