Mina olen ennast viimastel aastatel valijana küll lollina tundnud ja mul ei ole häbi seda tunnistada. Olen väga palju kuulnud räägitavat, et valiks seda inimest, iseenesest ju sümpaatne tegelane, aga ta on SELLES erakonnas. Või siis, et valiks seda erakonda, meie vaated langevad enam-vähem kokku, aga seal on ju NEED tegelased ka pundis.

Nõnda on paljud inimesed sattunud tõepoolest lolli olukorda - ühest küljest sõimatakse riigikogu kummitempliks, teisest küljest on kusagil kuklas teadmine, et ise me nad sinna valisime. Loodan siiralt, et Vabaerakond suudab oma nimekirjaga paljudele lootust pakkuda.

Ja nüüd sellest, miks ma üldse kandideerin. Mul on lihtsalt tunne, et sellel diiselmootoril, mille nimi on riigikogu ja mis peaks korralikult töötama, on puudu sissepritsest. Terve talupojamõistus on muidugi kena, aga olgem ausad - ilma aeg-ajalt turgutava haige aristokraadimõtteta jääb ta tuimaks.

Nii et te pole siis lihtsalt trummilööja ja häältekoguja, vaid kavatsetegi Riigikokku minna, kui häältearv lubab?
Jah. Ja kavatsen seal ka võitlema hakata, kuigi mitte niivõrd kellegi või millegi vastu, vaid millegi eest. Meie igapäevane elu koosneb ju pisiasjadest, kuid need põruvad päevast päeva seaduseaukudes. Seadusi teevad ja peavad neid parandama parlamendiliikmed, ent paraku jääb mulje, et Toompea asub sellistes kõrgustes, kust silm pisiasju enam ei seleta.

Ja veel - miks ma kuulen pidevalt, et „see oli juba eelmise koalitsiooni idee" või „seda me arvasime juba üle-eelmises koalitsioonis"? Miks mõne elementaarse ja lihtsa seadusemuudatuse menetlussevõtmine kestab aastaid? Teinekord oleks kasulik siiski meenutada nelja tähte, mis elu edasi viivad: K, O, H ja E. Ma ei kutsu üles tormakusele ja järelemõtlematusele, vaid nägema väikseid probleeme, mille kiire lahendamine tooks kergendust sadadele inimestele.

Te olete näitleja, kas Riigikogu on õige koht näitlemiseks?
Esiteks on seal olnud näitlejaharidusega inimesi enne ja on praegugi. Teiseks - kas te olete tähele pannud, et näitlejad ei suuda väljapool lava näidelda? See näiv vastuolu on lihtsalt seletatav: meid on nii koolitatud, et me ei saa laval rääkida seda, mida ise ei usu, sest muidu ei usu ka vaataja ja see on kandunud üle ka pärisellu. Näitlejad jäävad valetades alati kohe vahele.

Muuseas, sama võib öelda ka rokkmuusika kohta. Kui estraadilaulja puhul on esmatähtis viisi pidamine ja ilus hääl, siis rokis on kõige olulisem tunnete siirus ja usk sellesse, mida sa tahad öelda. Estraadilaul võib pisara silmanurka tuua, aga rock äratab südametunnistuse.

Ometi protesteerisite omal ajal selle vastu, et Tõnu Trubetsky Keskerakonda astus?
Ma ei protesteerinud, vaid küsisin, miks peaks kultuuritegelane üldse mingisse erakonda astuma, kui oma poolehoidu võib ka lihtsalt valimistel näidata. Oleksin sama küsinud ka siis, kui tegemist oleks olnud mõne muu erakonnaga.

Jah, ma kandideerin küll Vabaerakonna nimekirjas, kuid pole astunud liikmeks ja ühel kindlal põhjusel - ma ei taha enda sisse seda paha tunnet, et liitun erakonnaga eesmärgil mingit isiklikku kasu saada.

Kas te liigitate ennast maailmavaateliselt vasak- või parempoolseks?
Mulle meeldib kunagise näitleja Ronald Reagani tähelepanek: ei ole mõtet jagada poliitikat vasak- ja parempoolseks, vaid heaks ja halvaks. See, mis toob kasu, on hea ja see, mis toob kahju, on halb. Kas saab veel selgemini öelda?

Mida vastate neile, kes ütlevad, et teil puudub igasugune varasem poliitiline kogemus ja mida te üldse näiteks majandusest või rahandusest teate?
Kõigepealt seda, et kui läksin 1980. aastal tööle Eesti Raamatusse luuletoimetajaks, polnud mul samuti mingit kogemust ja majas tehti alguses nalja, et järgmisena tuleb Baskin. Nädala-pooleteise pärast seda enam ei räägitud.

Ja mis puutub spetsiifilistesse küsimustesse, siis annan endale väga hästi aru, millest ma midagi jagan ja millest mitte. Kui ma midagi ei tea, siis ma küsin nende käest, kes teavad ja oskavad asja ka mulle ära seletada.

Mis on saanud Eesti Orjanduslikust Parteist?
EOP ei ole kuhugi kadunud, ta pole lihtsalt ametlikult registreeritud, aga kuna tema põhiväärtuseks on alati olnud vabadus ning paljud põhimõtted - eriti need, mis puudutavad kohalikke omavalitsusi ja altpoolt tulevat initsiatiivi - langevad kokku Vabaerakonna omadega, ei näe ma kandideerimises nende nimekirjas vastuolu.