PETER SINGER: Silmakirjalik USA
Ta kuulutas, et nende ideaalide tõttu “jääb USA lootuse majakaks kõigile neile, kes unistavad vabadusest, ning säravaks näiteks maailmale selle kohta, mida vabad inimesed võivad saavutada”.
Aga samal ajal hoidis tema administratsioon umbes 400 vangi USA mereväebaasis Kuubal, Guantánamos. Mõned neist on seal olnud nüüdseks kauem kui viis aastat.
Läinud kuul kinnitas väga autoriteetne allikas, et Guantánamo vangid kannatavad enama kui määramatu pikkusega vangistuse käes. USA föderaalne juurdlusbüroo (FBI) avalikustas dokumendid, mille kohaselt oli üks FBI agent korduvalt näinud kinnipeetavaid, kes olid aheldatud looteasendis käsi- ja jalgupidi põranda külge. Nad olid ilma toidu ja veeta. Sellistes oludes “urineeris ja roojas enamik neist sealsamas”. Vange jäeti neisse tingimustesse 18 kuni 24 tunniks või isegi kauemaks.
Agent teatas, et ühel korral “keerati kliimaseadme näitaja nii madalaks, et paljasjalgne kinnipeetav vappus külmast”. Teisel juhul jäeti ruum ventileerimata, temperatuur tõusis üle 38 kraadi ja üks vang oli põrandal peaaegu teadvuseta. Tema kõrval oli juuksekuhi, mille “ta tõenäoliselt oli öö jooksul peast välja katkunud”.
Teisele FBI agendile ütles naerusuine tsiviilisikust lepinguline töötaja: “Te peate seda nägema.” FBI agent viidi seejärel ülekuulamisruumi, kus agent nägi pikajuukselist, täishabemega meest. Suurem osa tema peast oli kaetud isoleerlindiga. Kui agent küsis, kuidas lint eemaldatakse, ei saanud ta vastust.
Välkvalgus ja vali räpp
FBI agendid teatasid veel, et nägid 12 tunniks või kauemaks ahelaisse jäetud vange, keda hoiti külmas ja kes pidid mitu tundi taluma välkvalgust ning valjut räppmuusikat, samuti sunniti neid mähkuma Iisraeli lippu. FBI raport mainis nende intsidentide kirjelduste juures, et “kaitseministeeriumi poliitikat arvesse võttes ei näi see olevat liialdus”.
Mitmed kinnipeetavad ütlesid FBI agentidele, et neil pole mitte mingisugust seost terrorismiga ega aimugi sellest, miks nad vangistati ja Guantánamosse toodi. Paljud neist polnud kinni võetud Afganistani võitlustes. Mõned olid üles korjatud Bosniast, Indoneesiast, Taist, Mauritaaniast ja Pakistanist.
Bushi administratsioon ütleb, et kinnipeetavad on “vaenlase võitlejad” globaalses sõjas terrorismi vastu – sõjas, mida peetakse üle maailma ning mis võib kesta aastakümneid.
Guantánamo rakkerühma komandör, kontradmiral Harry B. Harris jr. kaitses hiljuti vangide karmi kohtlemist väitega: “Nad kõik on terroristid; nad kõik on vaenlase võitlejad.”
Kuid USA luure keskagentuur (CIA) on varemgi vigu teinud. Saksamaal sündinud türklast Murat Kurnazi hoiti Guantánamos kinni neli aastat, mees vabastati mullu augustis. Liibanoni pärit-olu Saksa kodaniku Khaled el-Masri juhtum paistab olevat veel üks neist eksitustest. CIA võttis ta kinni Makedoonias ja toimetas Afganistani, kus teda viie kuu jooksul üle kuulati. Lõpuks vabastati ta ühtegi süüdistust esitamata. Üks Saksa kohus on nüüd välja andnud vahistamiskäsud, et tabada Khaled el-Masri röövimisega seotud isikud.
Õigusteta vangid
Õigus mitte olla määramata ajaks ja ilma kohtu otsuseta vangi pistetud on kindlasti üks inimõigustest. USA põhiseaduse õiguste kogu asetab sellele õigusele märkimisväärse rõhu. Kuues parandus ütleb, et kohtu alla andmisel on süüdistataval õigus kiirele ja avalikule kohtumõistmisele selle osariigi ja ringkonna erapooletu vandemeeste kogu poolt, kus kuritegu toime pandi. Samuti on tal õigus saada teada süüdistuse olemus ja põhjus; tal on õigus olla vastastatud tema vastu tunnistavate isikutega.
Mitte ühelegi Guantánamo vangile pole selliseid õigusi tagatud. Kuues parandus Guantánamo vangide kohta ei kehti, sest nad pole USA kodanikud ning nad asuvad rajatises, mis tehniliselt pole osa USA territooriumist, kuigi on samas USA valitsuse täieliku kontrolli all.
Mida tahes USA kohtud selle kohta ütlevad, inimeste röövimine üle maailma, nende vangistamine aastateks ilma süüd kindlaks tegemata ning nende allutamine karmile ja teotavale kohtlemisele on rahvusvahelise õiguse jultunud rikkumine.
Suur Ameerika revolutsionäär ja “Inimese õiguste” autor Tom Paine kirjutas: “Enda vabaduse kindlustaja peab kaitsma isegi oma vaenlast rõhumise eest; juhul kui ta seda kohustust rikub, loob ta pretsedendi, mis ulatub tema endani.” Kui USA vaid järgiks seda nõuannet, võiks ta tõesti olla särav näide ja lootuse majakas. Aga niikaua kui USA peab ilma õiglase kohtupidamiseta kinni vange neid väärkoheldes, kõlavad USA kuulutatud ideaalid muule maailmale kui sügavaim silmakirjalikkus.
Copyright: Project Syndicate, 2007.
