Peter Singer: Trumpi esimesed ohvrid
Kui Donald Trump valiti USA presidendiks, ei liitunud ma nendega, kes läksid tänavale meelt avaldama. Võtsin seisukoha, et austan demokraatlikku valikut ja ootan, kuni Trumpi administratsioon teeb midagi, mis annab protestimiseks põhjust.
Selleni ei läinud kaua aega. Kaheksandal ametisoleku päeval keelas Trump Iraani, Iraagi, Liibüa, Somaalia, Sudaani, Süüria ja Jeemeni kodanikele USA-sse sisenemise, põhjustades kohest kahju nimetatud riikide inimestele, kes olid parajasti teel USA-sse.
Oma poliitikat õigustades ütles Trump, et ta ei unusta eales 9/11 õppetunde. Kuid just seda on ta teinud. 9/11 lennukikaaperdajad olid Egiptusest, Liibanonist, Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest – riikidest, mida Trumpi otsus ei puuduta. Seevastu sissesõidukeelu saanud seitsmest riigist pärit inimesed ei ole viimase 40 aasta jooksul USA-s toime pannud ühtki terroriakti.
Iraanlased, kellest paljud on USA seaduslikud residendid, on eriti kurvad. Iraani-Ameerika nõukogu presidendi Trita Parsi sõnul on ISIS saanud USA-st rohkem võitlejaid kui Iraanist. See pole sugugi üllatav, sest ISIS on sunniitlik organisatsioon, mis peab šiiite, kelle hulka kuulub 90% iraanlasi, usutaganejateks.
Peale immigratsioonikeelu peatas Trump neljaks kuuks Süüria põgenike ümberasustamise programmi ja vähendas aastast vastuvõtuarvu 110 000-lt 50 000-le. Trump on pööranud selja visioonile, mida järgis president Barack Obama ja väljendavad poeet Emma Lazaruse luuleread Vabadussambal: „Too minu juurde vaesed, väsinud ja vabaduse ootel kössitavad hulgad...”
Trumpi korralduse käekäik näitab, kuivõrd saavad Ameerika kohtud presidenti piirata. Kohtunikud on mõned presidendi korralduse aspektid blokeerinud, näiteks ei tohi Trumpi korralduse alusel kinni peetud USA-sse saabunud inimesi deporteerida. Kuid läheb aega, kuni kohtud suudavad lahendada kõik küsimused, mida uued reeglid tekitavad.
Nende küsimuste seas on tähtsal kohal religiooni alusel diskrimineerimine. Trumpi korralduse järgi tuleb põgenike vastuvõtmise jätkamise korral anda prioriteet tagakiusatud religioossele vähemusele. Dekreedis ei ole küll nimetatud ühtki konkreetset usku, kuid teleintervjuus ütles Trump, et prioriteet tuleb anda kristlastele.
Sama tähtis on väljendusvabaduse küsimus. Trumpi dekreedis sätestatakse, et USA ei saa ega tohiks vastu võtta neid, kes ei tunnista konstitutsiooni. (Trumpi sõnadega: nad toetavad meie riiki ja armastavad sügavalt meie rahvast.) Mina olen ka USA-s rohelise kaardiga, s.t seaduslik alaline elanik, kellel pole USA kodakondsust. Ma olen kirjutanud USA konstitutsiooni vigadest ja kuigi ma imetlen paljusid ameeriklasi, oleks palju öelda, et ma „armastan sügavalt” ameeriklasi üleüldiselt. Kas see tähendab, et ka mind võidakse välja saata?
Trump on korduvalt öelnud, et ta seab ameeriklaste huvid esikohale. Aga kas ta kavatseb anda ameeriklaste huvidele lõputult suurema kaalu kui kellegi teise huvidele? Vaadates kannatusi, mida tema esimesed dekreedid on toonud, hakkab tunduma, et ta on lihtsalt arust ära. Cato instituudi immigratsioonipoliitika analüütiku Alex Nowrasteh’ hinnangul ei paranda Trumpi dekreet USA julgeolekut peaaegu karvavõrdki.
