Peterburi elanik: Eesti turismikampaania on solvav! Oleme eurooplased, mitte matrjoškad
Ma elan Venemaal, Peterburis. Meil käib praegu linnas reklaamikampaania „Visit Estonia“ (juttu on klippidest, mille tellis EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus - toim), võibolla olete näinud neid klippe matrjoškadega. Lühidalt öeldes tundub see kampaania siin Peterburis paljude jaoks solvav, kuna tugineb nn rahvuslikele stereotüüpidele.
Vaatamata sellele, et meie riikide vahel pole kõik väga lihtne, armastavad vene turistid siiralt Eestit külastada, imetlevad Tallinna vanalinna ilu, hindavad ja armastavad uusi huvitavaid paikasid ja puhkamisvõimalusi. Ausalt öeldes, pärast selliseid reklaame Tallinnasse sõita enam lihtsalt ei taha – see on lausa kuidagi vastumeelne. Täpsemalt öeldes on kahju ja seda kahel põhjusel.
Esiteks kahju endast. Meie, inimesed, kes ei ole peaaegu elanudki Nõukogude Liidus (ma olen 34-aastane), peame ennast paljuski eurooplasteks. Meie jaoks on matrjoška midagi samasse kanti kui karu balalaika ja pudeli viinaga. Jõllsilmne ümarate puusadega rättimähitud puust eit – see ei ole ei mina, mu sõbrad ega sõbrannad.
Me valdame võõrkeeli, reisime välismaal ja, suheldes oma välismaa sõpradega arvame, et mitte ainult me ise aga ka inimesed piiri taga ei võrdle meid juba ammu matrjoškadega. Tuleb välja, et noorte eesti loovnatuuride jaoks on kõik teisiti.
Teine põhjus – kahju sõpradest ja tuttavatest Eestis. Inimesed (keskmise suurusega ja väikeettevõtted, kohvikud, restoranid, hostelid, hotellid, spaad ja ilusalongid) näevad vaeva, et vene turiste ligi tõmmata. Õpivad mitte just lihtsat vene keelt, õpivad naeratama ja olema armsad, teevad erinevaid pakkumisi, trükivad menüü vene keeles... Ühesõnaga, püüavad külalisi kohale meelitada.
Ja siis selline kampaania. See ütleb otseselt venelastele niimoodi: „Hei, teie, matrjoškad – meie näeme teid sellistena, tulge meile!“ „Jaaaaah, kohe“ – tahaks väga vastata.
Huvitav, mis soomlaste jaoks tuleb? „Hei, põdrad, võtke ritta? Ja mida prantslaste jaoks välja mõeldakse? „Hei, konnasööjad, sõitke Saaremaale – meil on siin kõige priskemad konnad!“?
Ma olen millegipärast kindel, et teiste välismaiste turistide jaoks selliseid reklaame poleks tehtud. Vabandage mu emotsionaalsuse pärast, aga ma ei tea, kuidas teistmoodi arusaadavaks teha – see kampaania oli kohutav viga. Ma üldse ei kahtle, et see maksis palju raha, aga kardan, et see raha kulus asjata.
Lisaks räägib selle kampaania totaalsest ebaõnnestumisest kõnekalt ka see fakt, et kommunikatsioonikanaliks valiti Venemaal vähekasutatav Facebook, mitte VKontakte, mille kasutajaskond on kordades suurem ning kus ka tarbijamängud tavaliselt paremini vastu võetakse.
Ja ei saa märkimata jätta, et vene keele kasutus neis klippides on lihtsalt uskumatu. „Istuta oma sõbrad lennukisse“, „Viltu kriips“ (on mõeldud kaldkriipsu - toim) – kohe näha, et seda ei ole kirjutanud venelased (ega pole kirjutatud venelaste jaoks). Ma ei tea, kuidas seda selgitada, aga me lihtsalt ei räägi nii.
Ma arvan, et külalisi kutsudes on tunduvalt kohasem irooniliselt välja mängida omaenda „rahvuslikke omapärasid“, mitte võõraste omi.
Mitmeid aastaid tagasi tegi mu kodulinn Peterburi välisturistidele kampaania, mis kasutas reklaamlauset „No bears, just beauties!”. Silmas peeti turistide arvamust, nagu käiks mööda Peterburi tänavaid karud, aga tegelikult karusid Peterburis ju pole, ilu ümberringi aga palju. Niisiis, pole vaja meile näidata meid endid, näidake iseennast! Meie teame endast nagunii kõike paremini.
Kommentaar ilmus RusDelfis.
