Piiratud arusaam vägistamisest

Õigusemõistjad ei mõista vägistamise kui kuriteo olemust, kui eeldavad, et sellega kaasnevad alati füüsilise vägivalla tunnused.

Eesti on Euroopas riik, kus kõige vähem teatatakse enda kallal toime pandud seksuaalvägivallast. Saamaks selgust, miks see nii on, uuris Eesti Päevaleht kohtutes menetletud vägistamisjuhtumeid. Selgus, et enamiku kohtusse jõudnud asjade puhul on kannatanu kallal kõigepealt kasutatud äärmiselt julma vägivalda ja pärast seda neid ka vaginaalse penetratsiooni teel vägistatud. Süüdlastele ongi esitatud süüdistus nii vägivallas kui ka vägistamises. Õiguskaitseorganite silmis on vägistamine seega vägivaldne suguühe pärast seda, kui kannatanu on oimetuks pekstud ega suuda enam vägistajale vastu hakata.

Aga oli ka üks teistmoodi lugu. Kannatanu oli 12-aastane tüdruk. Temaga oli vastamisi viis temast vanemat poissi, üks peaaegu täisealine. Tegemist ei olnud lõpuni viidud suguühtega tupe kaudu. Ei olnud jälgi intensiivsest füüsilisest vägivallast. Ja kohus jõudiski järelduseni, mis ühtib eespool kirjeldatud otsustusmustriga: see ei olnud vägistamine ega vägistamiskatse.