Piirilepingut ei tasu nurka visata
Hiljuti teatas Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski agentuurile Interfax antud intervjuus, et vaatamata Eesti-Vene suhete normaliseerumisele, takistab „restarti“ piirilepingu puudumine.
Liigi sõnul Eesti on omalt poolt kõik teinud: leping on alla kirjutatud ning Venemaal on võimalus see ära ratifitseerida.
Kuigi piirileping kirjutati 2005. aasta mais mõlema riigi välisministri poolt alla, teatas Vene pool sama aasta suvel et ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks.
Peamiseks põhjuseks toodi riigikogu poolt ratifitseerimisseadusele lisatud preambula tekst, mis Venemaa hinnangul võimaldas Eestil tulevikus esitada Venemaale territoriaalseid nõudmisi.
Milleks Eesti pool selle teksti lisas? Isamaa ja Respublika Liidu liige Andres Herkel toonud välja, et preambula vajadus tekkis eelkõige Vene välispoliitika süstemaatilisest joonest eitada okupatsiooni ning Eesti riikluse õiguslikku järjepidevust. Tegemist oli tema hinnangul väga tagasihoidliku, peaaegu kaudse viitega Eesti õiguslikule järjepidevusele ning Tartu rahule.
Eesti: territoriaalseid nõudmisi pole
2006. aasta augustis soovis Venemaa asuda läbirääkimistesse uue piirilepingu üle. Eesti oli aga siis ja on siiani seisukohal, et meil ei ole Venemaale territoriaalseid pretensioone ning me ei näe takistusi praeguse lepingu jõustumiseks.
Liik nimetas Venemaa tegevust pseudotegevuseks. Ta juhtis tähelepanu, et Eesti loobus territoriaalsetest pretensioonidest juba 1994. aastal.
Eesti huvides oli seejärel kiiresti lepingule alla kirjutada, et ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Nende organisatsioonidega liitumise eeltingimuseks aga oli, et piiriprobleemidega riike liikmeks ei võeta. Venemaa püüdis liitumist takistada ja otsis ettekäändeid lepingutele mitte alla kirjutada.
„Venelastel on legalistlik mõtlemine, nad uskusid, et see ongi niisugune karm klausel ja et NATO ja Euroopa Liit järgivad pigem selle klausli sõna, mitte vaimu. Kuid nad järgisid vaimu, kuna nägid, et Eesti on omalt poolt kõik teinud, et piirilepingut saada,“ rääkis Liik.
Probleem pole lepingu sisus
Liik rõhutas, et probleem ei seisne lepingu sisus, kuna kahepoolset lepingut ei saa ühepoolselt muuta. Seetõttu pole ka mõtet piiriläbirääkimisi uuesti alustada.
„Kuna probleem ei olnud lepingu sisus, vaid probleem oli ratifitseerimisseaduses, siis tegelikult ei oleks ka praegusel vähemusvalitsusel mingisugust kindlust, et parlament seda seadust üleüldse teistmoodi teeks või teeks nii, et see Venemaale meeldiks,“ sõnas Liik.
„Siin tekib ka selline väärikuse küsimus, et miks meie peame oma siseriiklikke seadusakte ringi tegema, sellepärast et Venemaale ei meeldi sõnastus,“ lisas kaitseuuringute keskuse juht.
Kuidas asja liikuma saada? „Ma ausalt öeldes ei tea,“ nentis Liik. „Asi on tupikus ja Eesti ei näe põhjust uuesti läbi rääkida.“
Kas jättagi piirileping seisu, kus see on? Oleme ju Euroopa Liidus ja piir nagu toimiks. "Alati on parem kõik selgeks rääkida, eriti partneriga, kellega sul on pingeid ja keda sa ei usalda. Parem on, kui dokumentatsioon on korras," sõnas Liik.
Teisest küljest ei ole tema sõnul piirilepingule ka mingit eksistentsiaalset tähendust mõtet omistada, kuna pole põhust arvata, et piirileping oleks mingil viisil Eesti suveräänsuse tagatis.
Rahvusvaheline lepitaja
Kõige parem oleks Liigi arvates, kui küsimuse lahendaks mõni mõlema poole poolt aktsepteeritud rahvusvaheline juhtfiguur.
„Esiteks ma aga ei näe, et rahvusvaheline maailm sellele nii suurt rõhku pööraks, sest nende silmis on see lahendatud,“ sõnas Liik.
„Teiseks kardavad kõik Venemaad niipalju, et ei taha mingit asjatut askeldamist Venemaa liinil ette võtta. See kõik oleks väga töömahukas ja iseküsimus on see, kas üleüldse on nii suure kaliibriga tegelasi, kes suudaks selle asja korda saada.“
Taustaks:
* Kuigi lihtsuse mõttes räägitakse sageli piirilepingust ainsuses, on 2005.aasta 18. mail allkirjastatud lepinguid tegelikult kaks: Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri leping ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping. Lepingute lahutamatuks osaks on lisad: kaardid ja piiri kirjeldus.
Allikas: „Eesti-Vene piirläbirääkimiste lugu“, Kadri Liik, Diplomaatia
Autor: Riina Kallas
